esmaspäev, 29. juuli 2013

Kat Zhang "What's Left of Me"

Kujutlegem maailma, kus kõigil sündivatel lastel on kaks hinge. Nad mõlemad on võimelised keha oma tahtele allutama, ning saavad omavahel mõtetes rääkida. Kuid mõlemal on selgelt oma iseloom, oma nimi, omad soovid. Raamatu autor on kenasti öelnud: 

Imagine that you have two minds, sharing one body. You and your other self are closer than twins, better than friends. You have known each other forever.

Tavaliselt umbes neljandaks-viiendaks eluaastaks muutub üks hingedest dominantseks, võttes järjest enam keha juhtimist üle, kuni lõpuks teine hingedest kaob jäädavalt. Neid, kelle teine hing ei kao, kutsutakse hübriidideks ning lastena püütakse neid ravimitega mõjutada, et alles jääks vaid üks hingedest. Täiskasvanud hübriide peetakse ohtlikeks ja need pannakse kinnistesse asutustesse. Perekonnad, kus mõni lastest õigeaegselt "üksi" ei jää, on ühiskonnas tõrjutud, kuna hübriide peetakse ohtlikeks ning sellise pereliikme omamine on suureks häbiks.

Raamatu peategelasteks on Addie ja Eva. Addie on dominantne hing, juba mitmeid aastaid usuvad kõik, kaasa arvatud Addie pereliikmed, et lõpuks on kõik korras ja alles on vaid Addie. Tegelikkuses on alles ka Eva, retsessiivne hing, kellel pole juba aastaid olnud nii palju jõudu, et kas või üks samm astuda või üht sõna öelda, kuid tema teadvus on alles. Nende igapäevaelu kummitab hirm, et mis siis saab, kui keegi saab teada, et Eva on alles... 
Raamatu tegevus toimub tänapäevases USAs, ning saab alguse mõned aastad peale uude linna kolimist, kus pere püüab uuesti alustada kohas, kus keegi ei tea, et Eva oli alles lausa 12. eluaastani. Omaette huvitavaks teeb raamatu asjaolu, et see on kirjutatud just Eva silmeläbi.

Raamatule on plaanitud järg või järjed. Järgmine osa "Once We Were" ilmub juba 17. septembril. Kahjuks ei ole ma leidnud infot kas Hybrid Chronicles sari ongi kahe osaline või on plaanis pikem sari. Esimene osa lõppeb igatahes kenasti tõmmates raamatus toimunud seikluse otsad kenasti kokku, kuid samas jättes õhku uusi küsimus, kust siis eeldatavasti järgmine osa edasi läheb.

Raamat mulle üldjoontes meeldis, loodud maailma idee on vahva. Kohati tundusid Eva ja Addie liialt kergeusklikud. Eeldades, et suurema osa elust hirmul ning ettevaatlik olles, oleks pidanud nad veidi ettevaatlikumad olema. Aga paneme selle nende nooruse arvele. Igatahes hindeks tugev neli ja soovitan lugeda.

kolmapäev, 10. juuli 2013

George R. R. Martin "Vareste pidusöök" I

Jätkan traditsiooni tähistada "Jää ja tule laulu" sarjast uue raamatu lõpetamist siia paari toreda tsitaadi ülesmärkimisega. "Vareste pidusöögiga" oli nii, et enne lugemist kuidagi eriti ei isutanud teda ette võtta, aga kui juba võtsin, siis lugeda oli ikka väga tore. Kuigi Tyrioni ja Daeneryst ja Jon Snow'd ei olnudki. Nimelt on autor jaganud oma loo "Vareste pidusöögi" ja sellele järgneva raamatu "Tants lohedega" vahel laiali - sündmused toimuvad samal ajal, kuid erinevais paigus ja erinevate tegelaste silme läbi. Manöövri eesmärgiks oli vohavat raamatutellist mingilgi moel kontrolli all hoida. Mulle silma hakanud lõigukesed pärinevad raudsaarlaste liinist. Iseenesest see liin mind suuremat ei huvita, aga leidsin sellised toredad stseenid.
1) Kuningannaks pürgiv raudsaarlaste kuninga tütar Asha vestleb oma onu Rodrik Lugejaga eesseisvaist kuningakärajaist:
"Onu, kuidas sa võid üldse mõelda, et sa sinna ei lähe? See on ju elav ajalugu..."
"Mulle meeldib surnud ajalugu rohkem. Surnud ajalugu kirjutatakse tindiga, elavat ajalugu verega."
"Kas sa tahad oma voodis surra nagu vana argpüks?"
"Kuidas siis veel? Aga mitte enne, kui ma olen veel mõndagi lugenud."
Vot selline mõistlik Raudsaarte mees.
2) Ülejäänud raudsaarlasi iseloomustab hästi aga järgmine peostseen:
Telk muutus palavaks ja suitsuseks. Gorold Goodbrotheri kaks poega läksid kaklema ja ajasid ühe laua ümber; Will Humble kaotas kihlveo ja pidi oma saapa ära sööma; Väike Lenwood Tawney vingutas viiulit ja Rommy Weaver laulis "Verist karikat" ja "Terasvihma" ja teisi vanu röövlaule. Qarl Neitsi ja Eldred Codd tantsisid sõrmetantsu. Rõkatas naer, kui Eldredi üks sõrm maandus Ralf Lombaka veinipeekris.
Lustiline äraolemine.
Praeguseks kõik, kuna eesti keeles Mario Kivistiku heas tõlkes on ilmunud vaid pool "Vareste pidusöögist". Jätkame stseenidega meie rõõmsate väikeste sõprade elust juba pärast raamatu teise poole ilmumist!