Sattusin eile mõtlema ühele toredale fantaasiaraamatule, mida lugesin tegelikult juba möödunud kevadel. Tegemist on Robin Hobbi salamõrtsukaraamatute stiilis eepilise fantaasiaga, kus seiklemas printsid-printsessid ja kaalul kuningriikide saatus. Seega soovitan julgelt kõigile, kellele nood raamatud meeldisid.
Raamatu peategelaseks on sõjaveteranist vaesunud aadlimees Cazaril, kes on sõjas endale õnnetul kombel mõjuvõimsaid vaenlasi hankinud ja soovib oma ülejäänud elu vaikselt ja tagasihoidlikult veeta. Kodukandi suuraadliproua paneb ta aga tööle oma tütretütre ja tema seltsidaami koduõpetajana. Tütretütar, printsess Iselle, on valitseva kuninga poolõde. Kui selgub, et kuningapaaril on pärija saamisega raskusi, kupatatakse kuninga poolõde ja poolvend kui potentsiaalsed troonipärijad õukonda, kus neid ootavad kurikavalad intriigid ja Cazarili võimsad vaenlased. Iselle'i kaitsmiseks on Cazaril sunnitud hakkama kasutama musta maagiat, millel on aga päris õõvastavad tagajärjed...
Minu jaoks olid raamatu peategelased toredalt inimlikud ja sümpaatsed ning nende vestlused ja peategelase sisemonoloogid teravmeelsed. Tuul, kes minu soovitusel kah raamatu läbi luges, arvas küll, et naistegelaste - printsess Iselle'i ja tema kaaslanna Betrizi iseloomujooned olid liialt napilt väljajoonistatud. Mulle see lugemisel silma ei torganud, minu meelest oli tegemist päris hakkajate daamidega.
Wikipediast sain veel teada, et raamatu süžee põhineb laiades joontes Kastiilia Isabelle'i elulool. Samasse maailma on autor kirjutanud veel kaks raamatut, kus ühes on peategelasteks Chalioni needuse raamatu kõrvaltegelane (Iselle'i ema). Süžeetutvustus küll sama põnev ei tundunud kui Chalioni raamatul, kuid arvan, et võtan selle siiski peagi ette.
