Kuvatud on postitused sildiga P.C. Cast. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga P.C. Cast. Kuva kõik postitused

reede, 28. jaanuar 2011

P.C. ja Kristin Casti "Awakened"

Hirmus mõeldagi, aga tegemist juba kaheksanda raamatuga House of Night sarjast. Eesti keeles on ilmunud sarja I osa "Märgitud", ning lugu hakkab pihta järgmiselt:

"Zoey Redbird on kuueteistkümneaastane tüdruk, kelle vampiiride jäljekütt ühel harilikul koolipäeval ära Märgib. Ta peab jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast saab täiskasvanud vampiir. Aga seda vaid juhul, kui ta suudab läbi teha Muutuse. Peagi selgub, et Zoey ei ole tavaline vampiiriõpilane. Ta on jumalanna Nyxi väljavalitu, kel on haruldane võime kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, maa, tuli, vesi ja hing. Kui Zoey saab teada, et Öö Koja eliitrühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab jumalannalt saadud andi ja oma positsiooni, peab ta otsustama, kas julgeb astuda vastu enda saatusele. Õnneks on tal uued sõbrad, kes teda hätta ei jäta."

Kaheksandas osas jändab Zoey jätkuvalt oma suurima vaenlase Neferetiga ja lool ei tundu lõppu olevatki (raamatu lõpulehekülgedel kutsutaksegi meid kõiki üles ootama üheksandat osa "Destined"). Kahetsusväärselt vähe on juttu Zoey sõpradest, tõsi küll, mu lemmikliin Stevie Rae ja Rephaimiga peaosas võtab soovitud pöörde.

Ausalt öeldes ei saagi ma aru, mille paganama pärast ma need 8 raamatut läbi lugenud olen. Põnevust ja uudsust ju jagub, aga olen kogu aeg mõtisklenud, et loo lõpuni jutustamiseks piisaks ju täiesti neljast-viiest raamatust. Minu arust hakkab asi vaikselt kontrolli alt väljuma ja loo esialgne idee on õhku haihtumas.

Raamatu tagakaanel on märge "Not suitable for younger readers". See on muidugi jälle vaieldav, keda "nooremaks lugejaks" tituleerida, ilmselt siis nooremat kooliiga vanuses 7-12 a.
Mnjah. Meil on kodus alati palju raamatuid olnud ja salaja sai loetud selliseid lugusid ka, mis mulle päris eakohased ei olnud (millegipärast meenub siinkohal just A.Kasemaa "Rannamännid").
Ütleme nii, et ka selles, kaheksandas osas, oli paar päris räiget kohta, mis noorsooromaani ei sobi, aga muidu polnud küll kahtlust, et just noortele see raamat adresseeritud on. Palju on slängi, palju on popkultuuri, palju on teismeliste sonimist. Ilmselt on sellega tahetud rõhutada asjaolu, justkui toimuksid Öö Koja sündmused just nüüdsama siin meie keskel. Ja Zoey, Stevie Rae, Stark, Aphrodite ja muu kamp on täiesti tavalised noored inimesed.

Kokkuvõttes paneksin hindeks "3". Oli väga häid ja nauditavaid kohti, aga üldmulje on küll selline, et aitab juba sellest sarjast.

pühapäev, 5. detsember 2010

Lemmik vampiiriraamat?


Kui Pratcheti raamatutega seoses juba lemmikraamatu (-tegelase) küsimiseks läks, siis kuidas on lood vampiiriraamatutega? Mina pean küll tõele au andes möönma, et pärast Meyeri "Videviku" saaga ilmumist olen üksjagu palju vampiiridest lugenud (ja seda mõnede sõprade-sugulaste kaastundliku pilgu kiuste).
Ja on olnud väga häid raamatuid, aga ka aja raiskamist. Mulle on väga meeldinud Richelle Meadi Vampiiride akadeemia viis raamatut (kuueski juba tellitud), aga ka Sergei Lukjanenko ja Vladimir Vassiljevi Öise ja Päevase Vahtkonna lood. Ema-tütre P.C. ja Kristin Casti Öö Koja kolm esimest osa olid tõeliselt igavad, aga millegipärast lugesin ma siiski ka järgmised neli läbi. Kui Pratchetist juba juttu oli, siis meeldis mulle väga "Koletislik rügement", kus ka ju vampiir rügementi kuulus. Ja "Carpe jugulumis" oli Lancre'i kuningriigist saanud vampiiride ja nõidade võitluse tallermaa...
Aga tuleb teile veel häid/halbu kogemusi meelde? Kas on keegi näiteks George R. R. Martini "Fevre´i unelmat" lugenud?