Karen Milleri "Prodigal Mage" on 1. osa kaheosalisest sarjast "The Fisherman's Children", mis on järjeks varasemale kaheosalisele sarjale "Kingmaker, Kingbreaker". "Kingmaker, Kingbreaker" raamatuid lugesin kahjuks enne selle blogi loomist, mistõttu postitust siin ei ole. Räägin siin paari sõnaga esimese sarja sisust, aga kui keegi on selle sarja värskelt läbi lugenud, võiks muidugi pikemalt kirjutada. :) Endal pole muljed enam nii värsked.
Niisiis, "Kingmaker, Kingbreaker" leiab aset väljamõeldud maailmas, täpsemalt Lur'i kuningriigis, kus elavad koos kaks rahvast - üks neist põlisrahvas, kelle maagia on pigem looduslähedane, ja teine rahvas võimsama maagiaga sisserändajad, kes kunagi põgenesid Lur'i suure kurjuse eest, seejärel aga päästsid Lur'i ja on muutunud ühiskonna eliidiks (mh on sellest rahvusest kuninglik perekond). Peategelane on Asher, kaluri poeg (põlisrahva hulgast), kes läheb pealinna, et teenida raha oma paadi ostmiseks, ja satub noore prints Gar'i teenistusse. Tegelikult on Asher aga peategelane ettekuulutuses, mille kohaselt ta on "süütu maag" (innocent mage), kes peaks päästma kuningriigi. Ilmselt ei ole sellises stiilis raamatute puhul eriline spoiler öelda, et maailm saabki päästetud (muidu polekski ju järgesid) - tõsi küll, suurte ohvrite hinnaga.
Raamatu "Prodigal Mage" sündmused algavad kümmekond aastat hiljem. Loo keskmes on esialgu endiselt Asher, kuid hiljem (pärast järjekordset 10aastast hüpet) tema täiskasvanuks saav poeg Rafel. Vahepealse 10 aasta jooksul tundus, et kuningriik ongi päästetud ja elu ilus, põlisrahvas ja kunagised sissetungijad elavad võrdsuses ja koostöös, aga nüüd tekivad jälle probleemid. Ühest küljest on rahu ja koostöö pinna all endiselt käärimas vaen - kunagised sissetungijad peavad ennast põlisrahvast paremaks, samas kui viimaste hulgast leiavad osad, et võõrad peaksid oma kodumaale tagasi minema. Teisest küljest aga on maaga midagi lahti - kõigepealt tunnevad seda tugevamad maagid põlisrahva hulgast, aga varsti läheb ilm täiesti käest ära, esialgu hirmsad vihmad ja edasi läheb asi üha hullemaks. Hakkab tunduma, et maailm vajab taaskord päästmist ja kui Asheri pingutused vilja ei kanna, tuleb see ette võtta hoopis Rafelil. Jama on aga selles, et Rafeli võluvõimete ulatust on vanemad isegi tema enda eest saladuses hoidnud. Edasi rääkima ei hakka, lugege ise. :) Nii palju võin veel öelda, et "Prodigal Mage" lõppeb väga pingelisel hetkel, nii et hetkel ootan juba kannatamatult, millal õnnestub kätte saada teine osa.
Raamatud on kirjutatud kordamööda erinevate tegelaste vaatepunktist (kuigi peategelaste vaatenurka kasutatakse muidugi rohkem). Selle paremaks edasiandmiseks on autor kasutanud ka väljaspool jutumärke kõnekeelset stiili, mis on esialgu natuke naljakas lugeda, aga kokkuvõttes aitab päris hästi tegelaste mõtetesse sisse elada. Tegelased ei ole idealiseeritud - enamik neist on üsna kangekaelsed, ennasttäis ja empaatiavõimet ka vähevõitu, nii et korduvalt tundub, et asjad võiks minna hoopis lihtsamini, kui mõni tegelane natukegi järele annaks või muidu mõistlikumaid otsuseid teeks. Aga samas suudab autor mõne neist siiski üsna sümpaatseks kirjutada. Osaliselt seoses tegelaste puudustega on raamatus meeleolu pigem negatiivne, asjad ei lõppe üldse alati hästi ja pidevalt tuleb ette uusi raskusi. Sellest hoolimata püsib lootus, et lõpuks läheb kõik hästi.
Kui rääkida tempost, siis see ülemäära kiire ei ole - suurem osa raamatust läheb olukorra väljajoonistamisele, tegelaste siseheitlustele ja ettavalmistustele, rohkem actionit on mõnedes n-ö vahefinišites, aga põhiline seiklus läheb lahti alles selle raamatu üsna lõpuosas. Küllap tuleb teine osa teistsugune - kui loetud, siis kirjutan.
Kokkuvõtteks - erilist filosoofilist sügavust nendest raamatutest otsida ei tasu (kuigi natuke leiab), tempo ka just maailma kõige kiirem ei ole, aga sellegipoolest päris põnev ja omamoodi lugemine.
Maagiat 5
Põnevust ja actionit 3
Inimsuhteid 4
Romatikat 2
Filosoofiat 2
