Bloodlines´i saab lugeda ka ilma "Vampiiride Akadeemia" (VA) kuut varasemat osa lugemata. Aga ma arvan, et sellel ei ole suurt mõtet. Kui Sulle "Bloodlines" meeldib, siis kindlasti meeldib Sulle ka VA ja vaatamata sellele, et tegemist on VA spin-off sarjaga, on hea teada, mis sündmused on varasemalt juhtunud. Tehniliselt võttes läheb VA lugu edasi ja nii saab asjadest lihtsalt paremini aru. Kui "Last Sacrifice" oli viimane raamat Rose Hathawayst, siis "Bloodlines" on sari sellest samast moroide (head vampiirid, surelikud nagu inimesedki), strigoide (halvad, surematud vampiirid) ja dhampiride (pooleldi inimesed-pooleldi vampiirid, moroide ihukaitsjad) maailmast.
Lugu algab aga sedasi. Lissa Dragomir on moroist kuninganna, aga kuna seaduse kohaselt vajab ta troonil püsimiseks vähemalt ühte elavat sugulast, ähvardab tema ainsat sugulast, 15-aastast poolõde Jilli, suur oht. Kartes vampiiride kodusõda, otsustavad alkeemikud (need on inimesed, kes katsuvad teiste inimeste eest hoida saladuses tõsiasja, et vampiirid olemas on) Jilli mõneks ajaks pagendusse saata. Kes aga võiks teda turvata? Sydney Sage. Mäletate, temast oli juttu ka VA raamatutes "Blood Promise", "Spirit Bound" ja "Last Sacrifice", kus ta peategelast Rose Hathawayd aitas. Ega teda muidugi hea meelega Jilli valvama ei saadeta. See, et ta Rose´ile abiks oli, ei meeldi teistele alkeemikutele kohe sugugi. Tegemist oli ju suisa häbiväärse ettevõtmisega - "vamp lover" selline.
Niisiis, Sydney ja Jill saadetakse Palm Springsi.
Lisaks Sydneyle ja Jillile on tuttavaid tegelasi veelgi, näiteks Adrian Ivashkov ja Eddie Castile. Aga mitte ainult.
Sydney tegelaskuju meeldis mulle väga! Ta on selline oiviku tüüpi (palun mitte segi ajada nohikuga); oskab viit keelt; on alkeemiku tööülesannete täitmisel maailmas palju ringi reisinud. No selline ülitubli ja hea noor inimene. Aga oma isiklikku elu pole ta selle tubliduse käigus elada saanudki. Lisaks on ta keerulistes suhetes oma isaga, kes nõuab liiga palju ja ei oska teda piisavalt hinnata, ning noorema õega, kes ei saa aru, et Sydney talle ainult head soovib.
Sarja esimeses osas on romantikat vähem kui VA-s, aga ma arvan, et see on nii põhjusel, et tegemist sarja esimese raamatuga. Asi alles võtab tuure üles. Aga liblikaid kõhus tunneb natuke ikka.
Sarja teine osa nimega "The Golden Lily" (see on sümbol, mis tätoveeritakse iga alkeemiku põsele) ilmub 2012. a maikuus. 2012. a lõpus pidi ilmuma ka Rose´ist ja Dimitrist üks lühilugu.
Filosoofiat: 3
Tapmist ja tagaajamist: 3
Romantikat: 3
Huumorit: 3
Võlumist ja maagiat: 3
(1= üldse mitte; 2=põgusalt; 3=mõnevõrra; 4=üsna palju ; 5=põhjalikult)
Kõlab nagu tuleks see millalgi ette võtta. :)
VastaKustutaAga seoses vampiiridega tuli mulle meelde, et nägin hiljuti Fox Life's reklaami "coming soon" ja üks tulevastest sarjadest on vist True Blood 4. osa. :) Ootan põnevusega, kuna see raamat oli üks mu lemmikutest selles sarjas.
Minul ka "Bloodlines" loetud ja meeldis väga. Arvaks, et pareminigi kui VA raamatud. Eelkõige sellepärast, et minategelane oli mõistlikum ja kergemini mõistetav minu jaoks. Eks ma vast olen kah selline oivik (võib kergesti segi ajada nohikuga:) Ja muidugi Adriani tegelaskuju oli endiselt tore. Hindan alati raamatuis tervameelseid ja vaimukaid dialooge, neid siin jagus. Näiteks tooksin välja Adriani tööotsimisstseeni, mis võttis päris korralikult turtsuma.
VastaKustutaMõned nõrgad kohad olid ehk loo ülesehituses - kui Jilli ärapeitmine nii top secret oli, et ainult käputäis üliusaldusväärseid vampiire-dampiire operatsioonist teada tohtis, kuidas nad siis alkeemikuid nii põhjalikult usaldasid, et kogu nende kogukonnale selle info avaldasid? Kas tõesti alkeemikute kaasamine nii hädavajalik oli, vampiirid ju nii äpud ka ei tohiks olla, et ise inimmaailmas asjaajamisega hakkama ei saaks. No aga võib-olla on siis alkeemikute olemasolu tõttu selline õpitud abitus. Ja päris hästi ei olnud minu jaoks põhjendatud, miks Sidney oma narkoäriavastusest kohe teistele alkeemikutele ei teatanud, "tahtsin veel natuke ise uurida ja katseid teha"-põhjendus jäi minu jaoks magedaks ja Sidney kohta ebakarakteristlikult vastutustundetuks. Loo ülesehitusest meeldis aga see, et probleemid, mille ette tegelased pandi, ei kasvanud üle pea vaid olid enamuses kenasti ühe raamatu lõikes lahendatavad. Eks muidugi suuremad draamad koguvad veel hoogu, kui uusi osi juurde kirjutatakse.
Kokkuvõttes ühe spin-offi kohta väga tubli töö.
Kolmas osa "The Indigo Spell" ilmub 12.veebruaril 2013. Richelle Meadi kodulehel oli pisike tutvustus kah: "In the aftermath of a forbidden moment that rocked Sydney to her core, she finds herself struggling to draw the line between her Alchemist teachings and what her heart is urging her to do. Then she meets alluring, rebellious Marcus Finch--a former Alchemist who escaped against all odds, and is now on the run. Marcus wants to teach Sydney the secrets he claims the Alchemists are hiding from her. But as he pushes her to rebel against the people who raised her, Sydney finds that breaking free is harder than she thought. There is an old and mysterious magic rooted deeply within her. And as she searches for an evil magic user targeting powerful young witches, she realizes that her only hope is to embrace her magical blood--or else she might be next."
VastaKustutaHuvitav kokkusattumus, et sa selle sarja peale mõtled - mina tellisin just eile endale Kriso kaudu Bloodlines'i teise osa "The Golden Lily"
VastaKustutaMul nüüd kah lõpuks "Bloodlines" loetud, vaimustust ei tekitanud, aga täitsa mõnus oli. Sydney tegelaskuju mulle päris meeldis (kuigi natuke kadedaks teeb oivik, kes samas suudab ka võõraste inimestega vabalt suhelda ja sõprussuhteid luua), kuigi nõustun Pihlaga, et autor ei suutnud tema tegelaskuju päris koos hoida - kohati tegi ta üllatavalt vastutustundetuid asju. Lugu oli igati põnev ja sisaldas minu jaoks paar täiesti ootamatut pööret (näiteks olin umbes loo keskpaigas kindel, et vampiiride kõride läbilõikamine on seotud tätoveerijatega, ja imestasin, miks see ometi Sydney'le kohale ei jõua); romantikat oleks tahtnud veidi rohkem, aga raamatu lõpp annab lootust, et äkki järgmises osas tuleb. :) Ootan juba, millal õnnestub "Golden Lily" kätte saada.
VastaKustutaSPOILERIHOIATUS!
Mulle jäi arusaamatuks, miks Keith selle va tätoveerimissalongiga üldse tegemist tegi - olgugi et ta on kirjutatud üdini vastikuks tegelaskujuks, tundub see siiski tema iseloomuga mitte kokku minevat. Kas keegi kaasblogijatest sai sellest aru? Kas seda seletatakse järgmises raamatus?
Bloodlines'i järg "The Golden Lily" jäi minu jaoks esimesest osast märgatavalt nõrgemaks. Häiris ülepingutatud ja ebaloomulik alkeemikute suhtumine vampiiridesse-dampiiridesse, k.a keskaegse piinakambri vihjetega kasvatusasutus, kuhu vampiiriarmastajaid paigutada ähvardati. Sidney toitumishäire oli natuke häiriv ja ootamatu, aga vähemalt sellega ikka lõpuks tegeleti, pikka aega jäi mulje, et autor peabki sellist käitumist loomulikuks. Sündmustekäik nüüd ka ülihaarav ei olnud. Ja Tuulega arutasime, et meile kummalegi ei meeldinud, et nö "intelligentsed noored" Sidney ja tema poiss-sõber (mis nimind oligi) olid tehtud ebaloomulikult tarkadeks - teadsid kohe kõigest kõike, alates antiikühiskonna korraldusest, lõpetades tekstiilitööstuse ja tuuleenergiaga.
VastaKustutaAga siis positiivse poole pealt, et eks ta selline tore lobe lugemine oli ikka, vaimukaid mõttevahetusi leidus, ilus armulugu kogus hoogu, actionit oli parasjagu. Ja kolmanda osa kiirest hankimisest teine osa mind igatahes ära ei heidutanud.
Nagu Pihlale, nii ka mulle "The Golden Lily" mingit erilist muljet ei jätnud (sellepärast polnud ka siiani tulnud pähe kommentaari kirjutada), aga eks põnevust ikka oli. Kolmas osa "Indigo Spell" tundub see-eest päris paljulubav, ootan huviga. :)
VastaKustutaKolmas osa oli tõeline romantika laks :) Väga mõnus suvine lugemine! Soovitan soojalt eriti naisterahvastele. Meessugu võiks lugeda lihtsalt sellepärast, et pärast teada anda, kas soovitusi, mida Adrian Sydneyle jagas, tasub tõsiselt võtta. Igatahes ootan ma väga neljandat osa (The Fiery Heart), mis peaks ilmuma juba selle aasta novembris. Nagu ma autori blogist lugesin, kirjutab ta neljanda osa nii Sydney kui ka Adriani vaatevinklist.
Kustuta