kolmapäev, 21. detsember 2011
Uuel ringil
Seoses jõulueelse kiire ajaga on pea kuidagi ülekoormatud olnud ning pole olnud jaksu uusi fantaasiaraamatuid ette võtta. Seevastu olen suure naudinguga õhtuti enne magamaminekut taaslugenud mõnd vana lemmikut - kõigepealt Collinsi Näljamängude esimest raamatut ja nüüd hakkan lõpetama Rowlingi Potteri-sarja kolmandat osa (mis koos neljandaga on minu jaoks kogu sarja pärlid). Collinsit lugesin kolmandat korda, Azkabani lugu on aga küll juba suht loendamatul ringil. Kuidas teiega on, kas harrastate ka raamatute mitut ringi lugemist? Millised fantaasiaraamatud on kõige sagemini uuesti tee teie öökappidele leidnud?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Minu puhul on Pratchett see, kelle raamatuid ma tavaliselt loen, kui parajasti millegi raskema lugemiseks jaksu pole. Õnneks on ta piisavalt palju kirjutanud, nii et ka siis on päris lai valik...
VastaKustutaNüüd, suurest peast, ei olegi midagi väga mitu korda üle lugenud, aga vanasti sai seda küll tehtud päris paljude raamatutega. Viimasel ajal on pigem nii, et kui uut raamatut ei jaksa ette võtta, siis vaatan mõnd filmi - lemmikute kordusvaatusi on küll palju ette tulnud. Nii olengi mitmeid kordi vaadanud "Sõrmuste isanda" triloogiat ning Potterit, kuid neid raamatuid olen lugenud vaid korra.
VastaKustutaVanad riiulis olevad raamatud jõuavad iga 3 aasta tagant ikka uuele lugemisringile (peamiselt Hobb ja Tolkien). Aga viimasel ajal on nii palju uut ilmunud, et vanad võivad veel puhata. Viimane hea avastus oli Peter V. Bretti Kõrbeoda, millel on tõsist potentsiaali saada uueks vanaks korduvalt loetavaks raamatuks.
VastaKustutaKusjuures eg väga palju fantaasiaraamatuid polegi, mida ikka ja j'lle kätte võtaks. Asprini müüdisari, vana hea Krabat ja Potter meenuvad. Enamik korduv- ja korduvloetavaid raamatuid on ikka pigem ulme valdkonnast (pöidlaküüt, Hyperion, Pimeduse Pahem Käsi, Asumi sari, Trifiidide Päev...) ehk raamatud, millest ma taasavastan mingeid ideid ja omi mõttearendusi või emotsioone. Pelgalt süžeeliini pärast vist polegi midagi topelt lugenud, aga meie majas on suht tavalised mingid lambist küsimused, mis sunnivad mind või last uuesti mingit raamatut haarama. Ntx. üks päev küsisin lapselt: "kuule, mitu kõrva kaksikutest ellu jäi?"
VastaKustutaAhjaa, Pihel, sa võiksid selle posti sildistada "ütlemata segane" alla. Selleks see silt saigi, et sinna alla igasuguseid üldteemasi koondada (või kui ebavajalikuks pead, siis ütle ja ma võtan selle sildi maha ka oma postituselt)
VastaKustutaMul on ka päris palju raamatuid mida üle pikema või lühema aja taas kätte võtan. Eile õhtul näiteks lugesin taas Harri Lehiste "Valitud Kaebused" - mis jääb selle blogi teemaks olevast fantaasiazanrist päris kaugele :P Fantaasiaraamatutest olen üle lugenud ennekõike Pratchettit, samuti Ranger's Apprentice sarja, vahel ka mõnda lahedamat kohta Mercy Thompsoni raamatutest. Maakodus on mul riiulitäis vanu Mirabilia ja Põneviku raamatuid mida ikka ja jälle sealt pihku haaran. "Härjapõlvlaste kaitseala" ja "Tagasitulek tähtede juurest" on seal hiljuti üle vaadatud tiitlid.
VastaKustutaEks sellistel ülelugemistel on ka kaks moodust - kas võtad raamatu uuesti otsast lõpuni ette, või loed mälu järgi muhedamaid kohti üle. Mina tavaliselt suuremaks lugemiseks võtan siis juba uue raamatu, põgusaks augutäiteks aga midagi raskekaalulist ei saa võtta - see nõuab süvenemist. Seetõttu need korduvlugemise asjad ongi sihukesed veidi kerglased, soovitavalt humoorikad, kust lähed seda odavat emotsiooni otsima :)