kolmapäev, 26. detsember 2012

Muljetame. Kääbik.

Mis mulle meeldis:

1. Päkapikud. Uhked, kangekaelsed, vaprad, lustlikud. Hästi näideldud ja hästi kujutatud. Hea küll, ma ei usu, et ka noored päkapikud „tegelikult“ ilma habemeta ja nii silutud võiksid olla, aga põhimõtteliselt pole mul midagi ilusate noorte meeste filmi lisamise vastu.

2. Pidu Bilbo juures. Täpselt nagu päris. Ainult toidu loopimine mulle ei meeldi (nagu Bilbolegi).

3. Päkapikkude laulud. Võimas, kaunis.

4. Loodus. Maakond. Kosed. Mäed (mitte küll need, kes ringi tatsasid ja üksteist rahnudega loopisid).

5. Haldjate rolli suurendamine võrreldes raamatuga. Mida rohkem haldjaid, seda parem.

6. Bilbo ja Guglunki mõistatuste arvamise stseen. Jälle nagu päris. Lisan siia ka oma geoloogist abikaasa kommentaari. Tore professionaalne kretinism.

Mis mulle ei meeldinud:

1. Film oli liiga pikk. Mul hakkas igav, väsisin ära, vaatasin mitu korda kella. Kolme pooleteist tunnise filmi eest saab ju samapalju piletiraha kui kolme kolmetunnise filmi eest? Säästke inimeste silmi ja põisi!

2. Arutult pikad lahingustseenid ja tüütult sarnased koledad kollid (kes kõik ütlevad „Mörr. Möirgh!“). Kas asi on ainult minus, et see igav ja lapsik tundus? Kas, oh õudust, ma olen suureks kasvanud?

3. Ebarealistlikud kukkumised-rippumised-taplused-varingud. Kas on väga vastuoluline paluda, et fantaasia veidi realistlikum oleks?

Pildil on minu lemmikstseen filmist. Tore oleks kuulda ka teie muljeid.

5 kommentaari:

  1. Olen Tuule muljetega üldiselt nõus, kui välja arvata filmi pikkus. St kindlasti oleks saanud sama ka lühemalt teha, aga mind haaras film nii põhjalikult, et ei mõelnud kordagi kellaajale ja igav ka ei hakanud. Ainult nina väsis ära (kahed prillid korraga ju)... :)

    Aga jah, tore, et oli ka kena välimusega päkapikke! Huvitav, kus kõik naispäkapikud on - kas kuskil raamatutes on see ära seletatud? Lugemisest nii palju aega möödas, et ei mäleta.

    VastaKustuta
  2. Maarja, naispäkapikud paistsid küll seal alguses linnast põgenemise stseenis. Isegi lapspäkapikud olid olemas. Tore oli ka see, et oli näha isegi laps-mäekolle.

    VastaKustuta
  3. Käisime Maarjaga seda vaatamas paar nädalat tagasi, muljed üldiselt suht sarnased. Pikkuse osas tundub mulle endale ka ühest suhtest veider, et nii väiksest raamatust kolm osa teha sai, aga teisest küljest igav ei hakanud, nii et mul ei ole selle vastu suurt midagi - kuigi tõepoolest mõned asjad oleks võinud tunduvalt kokku tõmmata (päkapikkude orgia Bilbo urus, trollid või siili raviv Radagast). Lahingustseenid olid ka minu arvates natuke magedad (mõttetult pikad ja ülekoreografiseeritud), aga see on sarnaste filmide üldine häda, seepärast eelistangi raamatuid, kus sarnased Nibelungide laulu stiilis lõigud võib südamerahuga vahele jätta või siis vähemalt täita oma peas natuke realistlikumalt.

    3 uitmõtet, mis pähe tuli:

    1) Kas on võimalik, et Radagast oli nii karikatuurselt sisse filmitud seepärast, et mõni stsenarist armastab väga Radegasti õlut (see on täitsa hea Tšehhi õllesort)

    2) Päkapikkudel vedas, et nad said orkidega kakelda, korvpallis oleks neil suhteliselt kehvad šansid

    3) Miks kurat kehtib eesti keeles sõna päkapikk nii selliste filmitegelaste kui jõuluvana saatjapervode kohta? Minu arust pole ligilähedaseltki sama liik.

    VastaKustuta
  4. Kinno läksin igatahes ühte filmi vaatama, aga siis lugesin, et triloogia! Kuidas ma seda varem kuulnud pole, täitsa ulme. Tekkis väike äng küll, et nii väike raamat, aga kolm filmi? Eks see ole detailiderohke raamat küll, aga kolm kolmetunnist filmi...?!
    Film meeldis muidu väga. 3D efektid olid ka superhead, kõik oli ilusti 3D'sse pandud (vastupidiselt Spidermani uue filmiga, kus suurema osa filmist võinuks ka prillideta vaadata). Igav ei hakanud üldse, aga mingi tualetipaus võiks neil ülipikkadel filmidel ka sees olla, sest kohe kuidagi ei raatsi vahepeal vetsu minna.
    Ja kõikide eelnevate kommentaaridega jääb üle vaid nõustuda :)v.a siis see, et liialt pikk, minu jaoks oli paras ja oleks kauemgi istunud.

    VastaKustuta
  5. Mulle jättis film ikka valdavalt negatiivse mulje. Küllap ka seepärast, et "Kääbikut" loeti mulle juba siis ette, kui ma ise veel lugedagi ei osanud ning lapselik sisseelamine kujundas eelootuse, milline see võiks olla. Põhilised süüdistused:

    * Nagu mitmed on öelnud, ebaveenvus. Sõrmuste Isanda filmis suudeti enam-vähem veenev maailm kokku panna, olgu jah, et võitlusstseenid jne, aga siin mindi actioniga igapidi liiale. Kääbiku raamatust jäi mulle pigem kammerlik mulje omal ajal, nt kuidas istuti puu otsas huntide valve all, mitte et hundid ronisid puu otsa, kõik murdus jne.
    * Tehakse liiga palju sellist ameerika filmi nalja, millest igaüks ikka aru peab saama, film muutub juba iseenda paroodiaks. Lepingu lugemine, taimetoitlus, metsavana jms.
    * Stsenaarium on täpselt sama loogika alusel tehtud nagu Sõrmuste Isandas (teekond, turvalised vahepeatused, action, eneses kõhklemine)
    * Asjatult rõhutatakse üha uute vihjetega süngete aegade tulekut
    * Eel-lugu kompositsiooniliselt ebaõnnestunult paigutatud, alata võinuks ikka kääbikla-idülliga, olgu siis, et koosoleku käigus need meenutused esile manada.

    Leo



    VastaKustuta