teisipäev, 10. aprill 2012

Karen Miller "Prodigal Mage"

Karen Milleri "Prodigal Mage" on 1. osa kaheosalisest sarjast "The Fisherman's Children", mis on järjeks varasemale kaheosalisele sarjale "Kingmaker, Kingbreaker". "Kingmaker, Kingbreaker" raamatuid lugesin kahjuks enne selle blogi loomist, mistõttu postitust siin ei ole. Räägin siin paari sõnaga esimese sarja sisust, aga kui keegi on selle sarja värskelt läbi lugenud, võiks muidugi pikemalt kirjutada. :) Endal pole muljed enam nii värsked.

Niisiis, "Kingmaker, Kingbreaker" leiab aset väljamõeldud maailmas, täpsemalt Lur'i kuningriigis, kus elavad koos kaks rahvast - üks neist põlisrahvas, kelle maagia on pigem looduslähedane, ja teine rahvas võimsama maagiaga sisserändajad, kes kunagi põgenesid Lur'i suure kurjuse eest, seejärel aga päästsid Lur'i ja on muutunud ühiskonna eliidiks (mh on sellest rahvusest kuninglik perekond). Peategelane on Asher, kaluri poeg (põlisrahva hulgast), kes läheb pealinna, et teenida raha oma paadi ostmiseks, ja satub noore prints Gar'i teenistusse. Tegelikult on Asher aga peategelane ettekuulutuses, mille kohaselt ta on "süütu maag" (innocent mage), kes peaks päästma kuningriigi. Ilmselt ei ole sellises stiilis raamatute puhul eriline spoiler öelda, et maailm saabki päästetud (muidu polekski ju järgesid) - tõsi küll, suurte ohvrite hinnaga.

Raamatu "Prodigal Mage" sündmused algavad kümmekond aastat hiljem. Loo keskmes on esialgu endiselt Asher, kuid hiljem (pärast järjekordset 10aastast hüpet) tema täiskasvanuks saav poeg Rafel. Vahepealse 10 aasta jooksul tundus, et kuningriik ongi päästetud ja elu ilus, põlisrahvas ja kunagised sissetungijad elavad võrdsuses ja koostöös, aga nüüd tekivad jälle probleemid. Ühest küljest on rahu ja koostöö pinna all endiselt käärimas vaen - kunagised sissetungijad peavad ennast põlisrahvast paremaks, samas kui viimaste hulgast leiavad osad, et võõrad peaksid oma kodumaale tagasi minema. Teisest küljest aga on maaga midagi lahti - kõigepealt tunnevad seda tugevamad maagid põlisrahva hulgast, aga varsti läheb ilm täiesti käest ära, esialgu hirmsad vihmad ja edasi läheb asi üha hullemaks. Hakkab tunduma, et maailm vajab taaskord päästmist ja kui Asheri pingutused vilja ei kanna, tuleb see ette võtta hoopis Rafelil. Jama on aga selles, et Rafeli võluvõimete ulatust on vanemad isegi tema enda eest saladuses hoidnud. Edasi rääkima ei hakka, lugege ise. :) Nii palju võin veel öelda, et "Prodigal Mage" lõppeb väga pingelisel hetkel, nii et hetkel ootan juba kannatamatult, millal õnnestub kätte saada teine osa.

Raamatud on kirjutatud kordamööda erinevate tegelaste vaatepunktist (kuigi peategelaste vaatenurka kasutatakse muidugi rohkem). Selle paremaks edasiandmiseks on autor kasutanud ka väljaspool jutumärke kõnekeelset stiili, mis on esialgu natuke naljakas lugeda, aga kokkuvõttes aitab päris hästi tegelaste mõtetesse sisse elada. Tegelased ei ole idealiseeritud - enamik neist on üsna kangekaelsed, ennasttäis ja empaatiavõimet ka vähevõitu, nii et korduvalt tundub, et asjad võiks minna hoopis lihtsamini, kui mõni tegelane natukegi järele annaks või muidu mõistlikumaid otsuseid teeks. Aga samas suudab autor mõne neist siiski üsna sümpaatseks kirjutada. Osaliselt seoses tegelaste puudustega on raamatus meeleolu pigem negatiivne, asjad ei lõppe üldse alati hästi ja pidevalt tuleb ette uusi raskusi. Sellest hoolimata püsib lootus, et lõpuks läheb kõik hästi.

Kui rääkida tempost, siis see ülemäära kiire ei ole - suurem osa raamatust läheb olukorra väljajoonistamisele, tegelaste siseheitlustele ja ettavalmistustele, rohkem actionit on mõnedes n-ö vahefinišites, aga põhiline seiklus läheb lahti alles selle raamatu üsna lõpuosas. Küllap tuleb teine osa teistsugune - kui loetud, siis kirjutan.

Kokkuvõtteks - erilist filosoofilist sügavust nendest raamatutest otsida ei tasu (kuigi natuke leiab), tempo ka just maailma kõige kiirem ei ole, aga sellegipoolest päris põnev ja omamoodi lugemine.

Maagiat 5
Põnevust ja actionit 3
Inimsuhteid 4
Romatikat 2
Filosoofiat 2

6 kommentaari:

  1. Nii et ennem Fisherman's Children sarja tuleks ikka lugeda sarja Kingmaker, Kingbreaker? Või vahet ei ole?
    Kusjuures mulle praegu meenub, et olen raamatupoes korduvalt ja korduvalt lehitsenud raamatuid "The Innocent Mage" ja "The Awakened Mage" - mis teha, need keebiga mehed seal raamatu esikaantel on silma hakanud :)

    VastaKustuta
  2. Kingmaker, Kingbreaker on ikka hea enne lugeda - Fisherman's Children viitab päris palju varasemalt juhtunule ja ega seda tausta seal ikka piisavalt ei selgitata. Minulgi läks tükk aega, et meelde tuletada, mis seal eelmises täpselt juhtus. Kui sind huvitab, siis mul on "Innocent Mage" ja "Awakened Mage" täitsa olemas. :)

    VastaKustuta
  3. Aga mis puudutab keebiga mehi ja muidu äravahetamiseni sarnaseid raamatukaasi, siis see käib mulle juba üsna närvidele - mis teha, nimedemälu mul suurem asi ei ole ja kui kaaned kõigil ühesugused, siis kaob täiesti ülevaade sellest, mida juba loetud, mida mitte, mida keegi bloginud jne...

    VastaKustuta
  4. Keebiga mehi pole pooltki niipalju kui keepidega (ja tätoveeringutega) naisi. Minu arust nn lennujaamakatest 2/3 on nendega :)

    VastaKustuta
  5. Nüüd on mul loetud ka sarja viimane osa ja eellugu "A Blight of Mages". Naljakas on see, et kõige rohkem meeldiski mulle vist just eellugu. Raamat räägib sellest, kuidas ja miks maagide rahvas Lur'i rändas - õigemini rännakut puudutab ainult raamatu lõpuosa, enamik tegevusest toimub veel vanas kuningriigis Dorana's. Tegemist on ühiskonnaga, kus on väike hulk aadliperesid ja suurem osa lihtrahvast, kelle maagiaga tegelemine on veidi piiratum ja keda ei lubata õppima Dorana kõige kõvemasse ülikooli. Loo keskmes ongi noor naine lihtrahva hulgast, kes on maagias äärmiselt andekas ja tahab sinna ülikooli saada ning peab olukorda ühiskonnas ebaõiglaseks. Kuigi alguses järgneb tema elus muudkui üks õnnetus teisele, siis mingil hetkel õnnestub tal köita ühe kõrgklassi noormehe tähelepanu. Raamatus on võrreldes teiste selle sarja teostega rohkem romantikat, aga mitte ka ülemäära - põhitähelepanu on ikkagi maagial. Väga põnev oli jälgida, kuidas jõuab autor selle olukorrani, mis varem loetud raamatutes tekkinud - nii et hoolimata sellest, et lõpp ju põhimõtteliselt teada, igav ei hakanud. Soovitan! :)

    VastaKustuta
  6. Tahtsin veel seda ka kommenteerida, et Doranas tundub maagia olevat üsna sarnane pärismaailma teadusega - mingid algsed teadmised on olemas ja siis nende pinnalt mõned andekamad suudavad luua uusi loitse (või kuidas iganes seda nimetama peaks). Kes midagi tõeliselt kasulikku või muidu vägevat leiutab, võib esitada taotluse patendi saamiseks. Tõsi küll, kahjuks otsustab patentide üle väike parematest peredest pärit seltskond, kes ei pruugi mitte alati lähtuda leiutatud maagia kasulikkusest, vaid ka isiklikest kaalutlustest...

    VastaKustuta