Tule taevas appi!

Olgu hoiatuseks kohe öeldud, et tutvustamisele tulev teos on omajagu erinev siin blogis varem kirjeldatutest, siiski ma usun, et väike piiride nihutamine ei tee kunagi kellelegi paha, pigem tuleb kasuks.

Lisaks sellele, et tegu pole päris fantaasiaraamatuga ei saa ka arvustus päris normaalne olema, sest raamatu sisu ei saa eriti kirjeldada, ilma, et kõike ära räägiks. Hull lugu ühesõnaga. Plaan pole siinkohal põnevust kütta, pigem vastupidi - mina sain raamatu kingituseks tükk aega tagasi, aga vähimatki tahtmist polnud seda isegi mitte lehitseda. Eelarvamused….soome kirjanik, ängistav skandinaavia kirjandus, nõme pealkiri – nii ta minust jäi paariks aastaks. Aga raamat on hea. Meeldib neile, kes armastavad absurdi ja irooniat.

Peategelaseks on tüüpiline soome mees, endine ajakirjanik – nii letargilist, pretensioonitut, üdini argist, halli ja keskpärast kuju tavalistes fantaasiaraamatutes juba ei leia! Täiesti mõttetu mees, selline, kellest mitte miski ega mitte keegi ei sõltu ning kes ise kah eriti mitte millestki ega kellestki suurt ei hooli. Asine ja tõsine. Ühesõnaga üsna ebasümpaatne tüüp, kui te veel aru ei saanud. Kõige tipuks on ta värskelt surnud, ehk siis vastsurnud. Viimane nüanss „lisab tema elule sügavust“ ning „ta näeb värske pilguga maailma veidrusi ja naeruväärsusi ning ebaõiglust“, nagu tagakaanel kaunisti öeldud.