reede, 3. august 2012

Charlaine Harris, Deadlocked


Juba mitmeid kuid plaanin muretseda endale Charlaine Harrise raamatut "Deadlocked". Teadupärast on tegemist Sookie sarja eelviimase raamatuga, mis järjekorras juba kaheteistkümnes. Ühesõnaga, hakkasin raamatut tellima ja lugesin siis üht toredat arvustust, mis mulle kangesti nalja tegi. Mõtlesin seda siinkohal teiegagi jagada.
"Charlaine Harris
Most Helpful Customer Reviews
220 of 233 people found the following review helpful
1.0 out of 5 stars Dead Series, A Sookie Stackhouse Review June 6, 2012
By P. E. Young
Format:Hardcover|Amazon Verified Purchase
I (Sookie Stackhouse) turned on my computer and began to read the Amazon reviews of the latest novel about me by Charlaine Harris, Deadlocked. I read many negative and frustrated reviews by longtime fans of my series, but one review that particularly caught my eye noted how often the same information was repeated in the novel, over and over and over again, in needless and infuriating ways sometimes three, four, or five times sometimes even within the span of only a few pages.

I turned off my computer, took a shower, then got ready for bed. My friend Tara, who, as noted in the last chapter, just had two babies with her husband who's a stripper at Hooligan's (like I noted a few paragraphs ago and also in Chapters 1, 3, 4, and 7) called. "Tara," I said, "I just sat down at my computer and read a review of Charlaine Harris' Deadlocked that complained that the same information was repeated in the novel, over and over and over again, in needless and infuriating ways sometimes three, four, or five times sometimes even within the span of only a few pages." But I knew this might stess out Tara, because (as I've just mentioned) she's just had two babies with her husband, who's a stripper at Hooligan's. I could have read Tara's mind because I'm a telepath who reads people's minds, in case you haven't gathered that from the previous 11 novels. But I didn't. So I hung up.

The next morning, after checking my mail three or four times and then sunbathing, I went to my job as a waitress at Merlotte's. Because I'm a waitress who works at Merlotte's, which is a bar where I'm a waitress. Perhaps I've mentioned this? Anyway, on the way in, I met my boss and good friend Sam, who is a shifter, and also my boss and good friend. "Say, Sam," I said, "Last night I sat down at my computer and read a review on Amazon about the novel Deadlocked by Charlaine Harris that complained that the same information was repeated in the novel, over and over and over again, in needless and infuriating ways sometimes three, four, or five times sometimes even within the span of only a few pages."

"That's interesting, Sookie," said Sam, "because I'm a shifter and you're a telepath who is married to a vampire and, by the way, here comes Pam, who is your vampire husband's vampire offspring and also your friend, like me, but I'm a shifter, not a vampire, and I own Merlotte's, which is a bar where you're a waitress. Hi, Pam."

"If you two don't stop this endless, rambling, repetitive exposition that condescends to your readers like they're a bunch of brain-addled idiots, I am going to rip off your heads and eat you both," said Pam.

Did I mention that Pam is a vampire who is also my frie... hey, wait... Pam, get away from me! Help! Stop! Don't Bite M......

END of Review"
(Kättesaadav: http://www.amazon.com/review/R3TSWT7C5LS2RF/ref=cm_cr_dp_title?ie=UTF8&ASIN=1937007448&channel=rw-dp&nodeID=283155&store=books)

6 kommentaari:

  1. :D
    Mind on alati tüüdanud, kuidas paljudes järjeraamatutes sarja eelmisi osi vähem või rohkem maskeeritult ümber jutustatakse. No pangu siis väike proloog vms eraldi jutuke, kus kehva mäluga lugejale vajalik meelde tuletatakse või siis nagu George Martinil raamatu lõppu väike tegelaste spikker (tema puhul muidugi "väikesest spikrist" rääkida on kohatu). Möönan, et on raamatuid, kus see on osavasti tehtud, nii et ei häirigi, aga enamasti kukub asi siiski väga kohmakalt välja.

    VastaKustuta
  2. Väga lahe arvustus. Kusjuures vahel on vaja neid pagana viiteid ja vihjeid, kuid seal on alati nii palju erinevaid võimalusi. Ma kirjutades komistasin mitu korda selle asja otsa, et omaarust olin ju just kirjutanud kuskil ees sellest üsna selgelt ja detailselt aga kui keegi teine luges, siis esitas küsimusi, et kuidas nii lambist ja sellest pole ma ju rääkinud. Kui siis sõrme peale panin, sai aru küll, kuid üldises lugemistempos kippus kaotsi minema... Ja siis hakkadki kordama ja vihjama ja viitama ja... kolm ja neli ja kohati koguni viis korda järjest kõigest mõneleheküljemise vahega... ;)

    VastaKustuta
  3. Hmm, loodetavasti on seal raamatus ikka midagi head ka, mitte ainult meenutused... Tore arvustus tõesti. :) Peaks ka ära ostma selle lõpuks.

    VastaKustuta
  4. Väga hästi tabab see arvustus raamatu olemust :-)

    VastaKustuta
  5. Võtsin ikka julguse kokku ja lugesin hoolimata sellest arvustusest raamatu läbi. Peab ütlema, et kuigi siin väljatoodud osa mind nii väga ei häirinudki (natuke ju oli seda ümberjutustamist, aga nii on pea kõigis järjeraamatutes), valmistas raamat mulle sellegi poolest pettumuse. Õigemini on pettumus vale sõna - ma oli valmis üsna halvaks lugemiskogemuseks, kuna olin eelnevalt ka muid arvustusi lugenud, ja positiivset üllatust ei tulnud. Tundub, et autor pigistab vägisi oma edukaimast sarjast veel viimast välja, ja praeguseks on mul juba hea meel, et järgmine osa saab vist olema viimane (inertsist loen vast siiski selle ka läbi, kuigi midagi head ei looda).

    Eric, varasemast üks sümpaatsemaid tegelasi, on tundmatuseni muutunud. Varasema optimistliku ja jõulise šerifi asemel on nõrk ja allaheitlik tüüp, kes ootab, et teised tema probleemid ära lahendaksid (see oli tegelikult nii juba eelmises osas, aga siis mõnevõrra andestatav). Lisaks sellele kohtleb ta Sookie't kohutavalt (kuigi nad on vormi poolest endiselt paar ja väidavad, et armastavad teineteist). Sookie omalt poolt on täis enesehaletsust, kurdab (õigustatult), et näeb oma boyfriendi liiga harva, aga paaril korral, kui Eric tahab temaga kohtuda, saadab tüübi pikalt. Suurema osa raamatust veedab Sookie kas üksi või oma inimestest sõprade seltskonnas - vähemalt nii palju rõõmu, et enamikul peamistest kõrvaltegelastest on elu üsna hästi rööpasse läinud - äkki on autor nii kirjutanud selleks, et peategelase eluga erilist kontrasti luua?

    Nagu tavaks, on põhiliiniks mõrvamüsteerium, mille lahendus on poolenisti etteaimatav, aga taustal siiski ka mõned üllatused; lisaks intriige nii vampiiride, libade kui ka haldjate kogukonnas - nii et vähemalt põnevust loos on ja otseselt igav ei hakka.

    Seda raamatut soovitaksin siiski ainult nendele, kes tahavad teada, mis tuttavatest tegelastest edasi saab - mingit kvaliteetlugemist lubada ei saa.

    VastaKustuta
  6. Nojah, tellisin halbadest kogemustest hoolimata ka viimase raamatu "Dead ever after", aga juba kahetsen. Üritasin mis ma üritasin, aga lõpuni lugeda ei suutnudki - mingi hetk andsin alla ja lugesin lihtsalt netist lühikokkuvõtet. Tõeliselt pettumustvalmistav, kui nii hästi alanud (ja kestnud - alles viimane kolmandik sarjast on ju hoogsalt allamäge läinud) sari sellise lõpu saab... Kui keegi on vapper ja tahaks viimase raamatu siiski läbi lugeda (ja ei ole veel ise tellinud/ostnud), siis pakun lahkelt enda oma, võin vabalt tasuta ära anda.

    VastaKustuta