Spider's Bite

Tänane arvustus on minu arust isegi veidi sobimatu siia blogisse. Seda nimelt põhjusel, et Jennifer Estep'i Spider’s Bite polegi tegelikult nagu eriti fantasy raamat, pigem krimka. Kui raamatu arvustusi ja sisukokkuvõtteid lugeda, siis on küll palju juttu elemental’itest, maagiast, vampiiridest jne tavapärasest fantasy arsenali kuuluvast aga ... Et oma mõtet selgitada, pean veidi spoilerdama.

Raamatu tegevus toimub tänapäeval fiktiivses USA linnas nimega Ashland. Selles maailmas on olemas maagia, mida kasutavad elemental’id. Need on siis inimesed, kellel on võime teatud määral mõjutada mingit elementi – kas kivi, tuld, õhku või jääd. Vähestel ulatub mõju „kõrvalelementideni“ – metall, vesi jne. Mõjutamisviisid on erinevad – kivielemental võib näiteks käe vastu seina pannes „kuulata“ kas majas on midagi kurja toime pandud – inimeste emotsioonid nimelt salvestuvad mingil määral kividesse. Samuti saab ta panna telliseid seinast välja lendama või muuta oma naha kivisarnaselt tugevaks ja läbimatuks kuulidele ning muudele objektidele. Õhuelementalid suudavad inimesi nii ravida kui ka elusalt nülgida, lisaks veel lokaalseid keeristorme tekitada. Tuleelementalid... noh kui hästi läheb, siis nad praevad liha. Kui nii hästi ei lähe, siis teisi inimesi.
Aga tegelikult siit raamatust väga palju selle maagia kohta teada ei saa, kuna suurema osa ajast on see kuskil taustal ja tegelased eriti oma maagiaga ei lehvita. Paari peategelase kohta on küll teada, et nad seda valdavad, aga tõsine maagiline action käib ainult raamatu lõpulahingus.
Lisaks on selles maailmas olemas päkapikud, vampiirid ja hiiglased. Aga päkapikud on lihtsalt veidi jässakamad, pikaealisemad ja umbes 5 jalga pikad. Hiiglased on kah suure kondiga ja umbes 7 jalga pikad. Ja kõik elavad tavainimestega läbisegi ja loomulikult eksisteerivad seetõttu ka segaverelised poolhiiglased jne. Keegi ei tee oma liigilisest kuuluvusest rohkem numbrit kui tavalises raamatus näiteks faktist et keegi on neeger, keegi valge ja keegi hispano. Ehk siis möödaminnes mainitakse aga mingit märgatavat mõju tegevuskäigule need liigilised omapärad ei avalda, kõik käituvad enamvähem samamoodi nagu tavalised inimesed ikka. Vampiirid on ehk veidi erinevad, aga peamiselt selle pärast et nad joovad muuhulgas jahutatud kruusist verd ja armastavad seksida (kuna sarnaselt verele saavad nad ka seksist energiat) mistõttu suur osa neist töötab avalikult prostituutidena. Terve raamatu jooksul kellelegi kihvu kaela ei lööda ja kellelegi puuvaia südamesse ei taota. Küüslaugu ja päikesevalguse vastu ei ole vampiiridel ka vist midagi – vähemalt ei ole mainitud et oleks.
Raamatu peategelane on noor naisterahvas nimega Gin - kivielemental, palgamõrvar ja vabal ajal kokk ja ettekandja pisikeses söögikohas. Järjekordse „töö“ käigus selgub aga et keegi on nõuks võtnud ka teda ennast kõrvaldada ja asjad lähevad kiiresti käest ära. Kui siis veel ta mentor ja hea sõber eriti julmal viisil tapetakse, siis ongi raamatu ülejäänud süžee juba selge – tuleb välja selgitada mis toimub, kes on selle taga ja siis hoolitseda et pahad saaks teenitud karistuse. Loo vürtsitamiseks lööb kampa ka linna enamvähem ainuke aus politseinik, kes aga selle omaduse tõttu satub ajutiselt oma kolleegidega vastaspoolele ja peab oma tülgastuseks oma kunagise paarimehe mõrvariga (ehk meie kangelannaga) koostööd tegema. Vastastikune seksuaalne pinge ei muuda seda koostööd sealjuures sugugi lihtsamaks. Ootuspäraselt hea lõpuks siiski võidab, kuri saab karistatud ning lava on valmis seatud sarja järgmistele osadele – mida on juba päris mitu ja võibolla tuleb veel.

Oma stiililt on minu arust siis tegu rohkem kriminaaljutu kui fantasy raamatuga. Ja sealjuures ei ole lugu just liiga keeruline, Agatha Christie’ni ja isegi Dick Franciseni on pikk maa. Lugu on lihtsakoeline ja kergesti loetav. Samas ei saa öelda et tegu oleks halva raamatuga. Mina lugesin seda näiteks eile õhtul rongis teel Hamburgist Husumisse ja põrutasin oma peatusest mööda – ilmselt ka see on mingi tunnusmärk :) Kestvaid mälestusi see raamat vast ei tekita, aga kergeks meelelahutuseks lugeda kõlbab küll. Ilmselt loen veel ühe või paar osa ja vaatan mis edasi saab.
Hinded 5 palli süsteemis:
Action – 4
Huumor – 2
Romantika – 1
Seks – 3
Thriller – 3