Ostsin selle raamatu kuskilt loetud soovituse peale, et pidavat hea olema. Ilmselt on ka – mingis mõttes – kuigi ilmselt ma sain midagi mida ma ei osanud oodata. Nimelt klassifitseerib see raamat enamustes allikates „paranormal romance“ alla. Eesti keeli kokkuvõetuna tähendab see vist hulka vampiire, libahunte ja muid elukaid, kes kulutavad „tavalisest" fantasyst erinevalt tavatult suure osa raamatust voodirõõmude peale. Nüüd ma siis tean.
Pisike sisukokkuvõte (spoiler alert, nagu ikka!):
Maailmas eksisteerib paralleelselt inimestega igavene hulk üleloomulike olevuste rasse, kes aga mingil moel suudavad enda olemasolu tavaliste inimeste eest saladuses hoida. Antud raamatu peategelane Emma on nooruke, ainult 71 aastane segavereline – isa poolt vampiir ja ema poolt valküür. Kuna valküürid ja vampiirid on üksteise surmavaenlased, siis on juba tema olemasolu paras anomaalia. Kui mängu astub 1200 aastane libahuntide kuningas, kes teatab et Emma ongi tema saatusest väljavalitud kaasa, siis läheb asi päris segaseks (PS libahundid ei salli ei valküüre ega vampiire; see tunne on vastastikune). Emma ise ei ole just erilises vaimustuses sellest et üks poolsegane libahunt ta ära röövib, ajab mingit segast juttu saatuses poolt ettemääratust ning ei suuda oma loomalikke ihasid tema juuresolekul taltsutada. Ega Emma oma keha soovide taltsutamisega ka just kõige paremini hakkama ei saa – too libahunt näeb kuratlikult hea välja kah muidugi.
Nagu neil omavahelistest probleemidest veel vähe oleks, siis vürtsi lisavad loole vampiirid, kes mingil põhjusel üle maailma Emmat taga otsivad, Emma kasuvanemad valküürid, kes ei taha kuuldagi mingist liidust libahuntidega, ning ülejäänud libahundid, kellest nii mõnegi esimene instinkt Emmat nähes on ta pea võimalikult kiiresti kehast lahutada.
Kokkuvõtteks võib öelda et fantasy osa sellest raamatust ei olnud sugugi paha. Mitte just liiga detailseks arendatud, suur osa tegelasi jäi üsna pinnapealseks, samas potentsiaali on – näiteks valküüridega pole ma varasemates raamatutes kokku puutunud ja neist tahaks veel lugeda. Raamat oli suht lihtsakoeline, läbivalt tubli kolmandik kulus kahe peategelase romantiliste tunnete ja tegude peale, ülejäänu osas oli tegevuskäik lineaarne, lihtsasti jälgitav ja kiiresti arenev. Formaadilt tasku-paperback, ei oodanudki ma sealt teab mis eepost, vaid kerget meelelahutust ning selle ma ka sain. See pidev ajuderagistamine tunnete üle ja suht detailsed stseenid sellest va vanainimesteasjast muutusid aegajalt veidi häirivaks (distracting oleks õige sõna ;) ). Ma arvan, et selle osa oleks oma 50 lk lühemaks saanud kirjutada, ilma et põhisüzee midagi kaotanud oleks. Ma olen teid hoiatanud :)
Action 3
Romantika&seks 5
Maagia, müstilised olevused jne 3
Thriller 2
Tore ülevaade :)
VastaKustutaKogu see värk meenutab kahtlaselt Gena Showalteri Lords of the Underworldi sarja. Kaanekujunduseski on sarnasusi. Aga see on jah, seda tüüpi raamat, mida saab lugeda ainult jaokaupa. Mitu osa järjest hakkab juba ajudele.
VastaKustutaVabandust, et lihtsalt sisse sajan.
VastaKustutaKa mulle soovitati kui head sarja. Esimeses raamatus on peategelane vampiir Nikolai Wroth. Rahvuselt eestlane.
Lõiguke raamatust:
“What are you?” he asked in his pleasingly low voice. She realized then that his accent wasn’t Russian, but from that of neighboring Eesti. The general was Estonian, which made him a kind of Nordic Russian, though she was sure he wouldn’t appreciate that description.
Puhtast hasardist lugesin veel mõningaid sarja raamatuid. Wroth'e on rohkem. Üks vendadest löödi enne Põhjasõda Inglismaal rüütliks. Kas pole tore?
Lisan veel ühe lõigukese.
And yes, Regin had sworn she spoke Russian, which was about the only Baltic language Kaderin didn’t have a handle on.
Madina ja fantaasia poolest oli raamatuid üsna lahe lugeda. Kuid osa fakte ajas küll juuksed püsti.
Teretulemast, Juuli!
VastaKustutaNikolai Wrothi nimi küll kuigi Eestipäraselt ei kõla, aga muidu on autor päris hästi asjadele pihta saanud :)
Selles raamatus oli ka üks vampiirikindral Wroth, tol hetkel ajas ta ühe valküüriga ringi (oli vist Myst). Aga see oli lõpuosas suht pisike kõrvalosa. Lisaks oli raamatu lõpus preview järgmisest osast kus jälle mingi Wroth - taustakirjelduse järgi arvaks et mingi teine - hakkas just sellesama Kaderiniga sehkendama. Aga see on vist sarja teine või mõni hilisem osa, esimene on ikka see Hunger Like no Other. See ilmneb ka sisust - selles raamatus kus Kaderin on peategelane, saab ta oma emotsioonid tagasi, esimeses osas on ta veel külm nagu kala.
VastaKustutaSarja algus on lühiromaanina kogumikus "Playing Easy to Get". Lugu on Nikolaist ja Myst'ist.
VastaKustutaKuid Sul on õigus, Indreq, esimene täispikkuses romaan on "A Hunger like no other".