neljapäev, 8. september 2011

Vaba teema

Kuna mul tekkis üks küsimus mida kuskile alla polnud torgata, siis tegin selleks siia selle teema. Asja sisust kommentaariumis ;)

21 kommentaari:

  1. Kas keegi on Michael Scotti Flameli sarja lugenud ja võtaks midagi arvata sellest?

    VastaKustuta
  2. Kui päris aus olla, siis jooksis mul kaabel kapitaalselt kokku: miks ei võinud küsimus olla nähtav postituses?

    Aga tegelikult olen sedasama küsimust isegi raamatupoes raamatut käes hoides vaaginud. Vastust veel ei oma.

    VastaKustuta
  3. Teemasse ei kirjutanud ma selle pärast et siis oleks olnud ühe teema postitus ja ma poleks saanud siin all järgmist küsimust küsida: kas keegi teist oma fantaasialembuse ka "järgmisele tasemele" on viinud ja on ehk mõne ADD pundiga liitunud?

    VastaKustuta
  4. Surematu Nicholas Flameli raamatuid ei ole juhtunud veel lugema, kuigi tänaseks on neid eesti keeles ilmunud juba neli - "Alkeemik", "Maag", "Nõid" ja "Surnumanaja".
    Aga Dan Browni "Da Vinci koodi" ja J.K. Rowlingi "Harry Potter ja tarkade kivi" raamatuid, kus ka Nicolas Flameli mainitakse, olen muidugi lugenud, aga see vist ei loe :)

    Mis on ADD?

    VastaKustuta
  5. (Advanced) Dungeons & Dragons (http://en.wikipedia.org/wiki/Dungeons_%26_Dragons) ehk siis rollimängud.
    Jutuvestja (mängujuhi), reeglite, kujundatud karakterite ja paljutahuliste täringutega vahvad koosistumised...
    Ise ei ole mänginud, kuid vend aastaid mängis sellest ka mõned hägused teadmised, ning arvamus et Monsters manual (http://en.wikipedia.org/wiki/Monster_Manual) on joonistamis- ja mütoloogia huvilisele üks hea raamat :)

    VastaKustuta
  6. Ei ole lugenud Flameli sarja, kuid olen raamatupoodides lehitsenud. Kui keegi selle ära maitseb, oleks soovitus (või hoiatus) väga teretulnud!
    ADD-d pole mänginud, aga olen vahel mõelnud, et päris huvitav oleks proovida :)

    VastaKustuta
  7. Suskan vaba teema alla ühe kiire raamatukommentaari - omaette postitust ma ei tee talle põhjusel et tegu pole fantasy vaid sci-fi raamatuga. Aga põhjus miks ma temast üldse juttu teen, on see et autor on ka fantasyt kirjutanud - meilegi tõlgitud müüdi lood, ehk siis tegu on Robert Asprin'ga.
    Mulle sattus kätte tema seni kuus osa sisaldava sarja avaosa Phule's Company. Raamat on lihtsakoeline, õhuke ja ilmselgelt ei oma mingeid ambitsioone Tolkieni teostega rinda pista. Samas on tegu täitsa ok kerge-kiire meelelahutusega. Pikajaalisi mälestusi vast ei jää, aga paar pikka õhtut aitavad ära sisustada.
    Tegevus leiab aset tulevikus. Peategelane Willar Phule on leitnandiks mingis sõjaväelises organisatsioonis nimega Space Legion, mis meenutab veidi nagu mingit palgasõdurite punti, igatahes pole nad "päris" armee. Üldiselt peetakse seda leegioni relvajõudude põhjakihiks. Ja tema saadetakse selle põhjakihi põhjakihti kamandama. Tema isa on nimelt üks galaktika rikkamaid mehi. Seetõttu ei saa teda ta viimase äparduse tõttu otse puuri pista või välja visata (ta lasi õhku mingi kohaliku konflikti rahulepingu allakirjutamistseremoonia sest teade relvarahust polnud sidehäire tõttu temani jõudnud) vaid tuleb tekitada olukord kus ta ise vabatahtlikult leegionist lahkuks. Pannes ta juhatama kõige hullematest sõdurites koosnevat Omega kompaniid, loodetakse temast kiirelt vabaneda. Nii paraku ei lähe. Osalt oma raha oskusliku kasutamisega ja osalt osava juhtimisega suudab ta muuta need mehed endale jäägitult lojaalseks, mille läbi sünnib Phule's Mob - (kuri)kuulus kompanii mis järgmistes raamatutes kuuldavasti igasugu võimatute asjadega hakkama saab.

    VastaKustuta
  8. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  9. Ise seda kommentaari nüüd lugedes on tunne et vist ei andnud asja olemust hästi edasi, seega väike lisakommentaar - nimelt kuigi tegu on sõjaväega, siis sõdimisest seal juttu ei ole, põhirõhk on sinna seltskonda sattunud veidrate tegelaste omavahelisel hakkamasaamisel. Kerget huumorit on parasjagu palju. Romantikaliin puudub. Erilist thrillerit ka pole. Veidi meenutab pöidlaküüdi reisijuhi raamatute stiili.

    VastaKustuta
  10. Esimesed kaks Phule raamatut olid jah päris head, teine võib-olla isegi parem kui esimene. Aga edasi kippus nagu jamaks kiskuma vähemalt minu arvates. Kerge meelelahutuslik kirjandus küll, aga minu arust keeras autor vindi vähe üle. Puhtalt isiklik arvamus muidugi.

    VastaKustuta
  11. Hitihoiatus - Eragoni lugude neljas raamat on aasta lõpus ilmunud - Inheritance (Christopehr Paolini). Arvestades kui head (IMHO) olid esimesed kolm raamatut, siis... "Amazon, here I come :)"

    VastaKustuta
  12. hehh, selle ma ootan eestikeelsena ära (kui juba nii kaua on oodatud)http://pegasus.ee/uudis/c-paolini-parandi-saaga-viimane-osa-parand

    VastaKustuta
  13. Pisike mõttearendus selle blogi propageerimise osas - mis oleks kui sellel blogil oleks oma näoraamatu profiil, kuhu ilmuks lingid värsketele blogipostitustele ja mille abil oleks mõnus oma sõpradega seda lahedat kohta jagada?
    Kas meile see meeldib või ei, aga näoraamat on üle võtmas agregaatorite rolli. Näiteks paljud blogid ja uudisetootjad (ise loen tehnoloogia alaseid nagu Techcrunch, Gizmag, Slashdot jne) on oma väljundid toonud näoraamatusse ja nende külastatavus on seetõttu hea, samas kui paljud ainult oma ruumis eksisteerivad leheküljed kipuvad täna tühjaks jääma.
    Iseküsimus et kas kaaskirjutajad üldse tahavad uusi lugejaid haarata, või eelistavad ehk seda kitsama ringi päralt hoida?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahe teraga mõõk. Ühest küljest ei teeks ju paha, kui inimesed aktiivsemalt arutleksid, raamatuvalik laiendeks ning silmaring avarduks. Mis seal salata, ega ma ka natuke suuremast kuulsusest ära ei ütleks. Ikka on vaja, et keegi vahel pai teeks ja natuke kiidaks ka (või maa peale tagasi kutsuks). Teisalt mulle meeldib selle blogi juures teatud turvalisus. Inimesed, kes siin on ja siia kirjutavad, teevad seda positiivse emotsiooni pealt - "oh, ma lugesin midagi lahedat ja räägin teile ka". Samas baasis ringi surfates tekkis kohati ikka sitamaitse suhu. Tundus, et vahel kirjutatakse ainult selleks, et öelda sitasti (sealjuures märkamata, et see, mille kallal kritiseeritakse, viitab ainult lugeja empaatiavõime või mõtlemiskiiruse puudumist). Mulle meeldib see turvalisus (isegi kui see on üksnes roosa mull).

      Ja olgu ta roosa mull või mitte, otsingute peale jookseb ta ilusasti välja - seega osake peldikuseinast (nagu ma internetti hellitavalt armastan kutsuda) oleme me ikka. Kel huvi, see leiab üles. Ma selles osas ei näe ka näoraamatul mingit erilist mõtet - ka seal tuleb seda siiski otsida nägemiseks ning keda ei huvita, see ka ei otsi.

      Pealegi, eredamaid postitusi on ju praegugi võimalik oma näoraamatu lehel šeerida.

      Samas, kui kord peaks see blogi väga soiku jääma (peategelased enam ei loe või muutuvad liiga küüniliseks hirvelossi armsana hoidmise jaoks), siis pooldan kahe käega.

      Kustuta
    2. Minul poleks selle vastu midagi. Tore, kui on palju muljetajaid, kes kasvõi kommentaariumis oma panuse annavad. Ja mida rohkem kommentaare, seda terviklikum hinnang raamatule, kuna inimeste maitsed on ju nii erinevad.

      Kustuta
    3. Mina olen ka blogi propageerimise poolt - alati on hea meel, kui "uued näod" on postitusi kommenteerinud.

      Kustuta
  14. Ma ise võib-olla eelistaks selle blogi jäämist kitsama ringi jutukohaks, aga ega propageerimisele otse vastu ka ei ole (elavam arutelu ja rohkem arvamusi ju igati positiivne, samas kindlasti ka trollide jm oht suurem...).

    VastaKustuta
  15. Võibolla peaks siis natuke uurima näoraamatu privaatsussätete võimalusi - et jääks asi kuidagi "sõprade sõprade" tasemele ja ei oleks päris avalik. Ehk siis päris peldikuseinaks ei muutu?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Okei, nüüd jooksis minu kaabel pisut sõlme. Olgu mainitud, et ma ei ole facebooki vastu. Lõppeks on mul endalgi seal aktiivne konto olemas. Teisalt, mis on eesmärgid ja millised on variandid asjade arenguks?

      Kui eesmärgiks on hirvelossi kui blogi populariseerimine, siis oleks õige, et hirvelossi lehel olev kogu info on nähtav kõikidele. Ei ole just palju neid, kes võtavad end tundmatu asja "sõbraks" või "meelisleheks" ilma asja kohta täpsemalt midagi teadmata.

      Tõsi, trollide vähendamiseks peaks piirama kommenteerimise (ja meeldimise) võimalusi postituste all (facebookis).

      Teine hea küsimus kõlab niipidi: kui hirvelossi postitused on facebookis oma lehel nähtavad ja sealt poolt kommenteeritavad, siis kas see hoopis ei killusta lehte? Toon näite - loen head postitust, mille kohta keegi on facebookis juba tabavalt kommenteerinud ja mind seal kommenteerima meelitanud. Mis valu peaks mul olema siis tulla siia ja veel üle kommenteerida? Või on need kommentaariumid kuidagi ühildatavad nii, et ka facebooki sisselogimata blogilugejad neid näevad? (Kahtlen veidi). Kuidas seda seisu ennetada või mismoodi arendada, et need (ja neid on), kes siin loevad, kuid näguderaamatus ei figureeri, ei tunneks end kõrvale jäetuna?

      See, et blogi pole peldikuseinaks muutunud, on ju ainult ja ainult blogi seadistustest sätitav. Blogi loojal on alati võimalus piirata mingil moel kommenteerimisvõimalusi ning vajadusel spämmkommentaare kustutada.

      Kustuta
    2. Siiani pole küll meil Kadriga ühtki kommentaari kustutada tulnud, kui välja arvata enda kommetaarid, kust tagantjärgi lugedes kirjavigu olen leidnud :) Nii et minul on inimkonda usku, eriti fantaasiaraamatuid lugevasse inimkonda. Ühildamistehnoloogia osas ei oska midagi kosta, kuna pole Facebookiga väga tuttav. Mõtlen, et variant on ka, et administraatorid vahel huvitavaid kommentaare FB-st blogisse ümber tõstavad (kui kommentaaride autoreil midagi selle vastu pole).

      Kustuta
  16. Kuna ma pole ühtegi communityt näoraamatus veel teinud, siis läksin ja katsetasin. nüüd on seal Hirvelossi nimeline kommuun olemas - aga esialgu avalikkusele suletud. Ma meelsasti lisaks sinna veel adminne, et saaksite ka nokkida ning eks siis mingi hetk on aeg otsustada kas muuta see seal avalikumaks või mitte. Adminniks saab nii et saatke mulle oma meiliaadress indrek(ät)tt.ee peale ja siis ma panen teid seal listi.

    VastaKustuta