reede, 28. jaanuar 2011

P.C. ja Kristin Casti "Awakened"

Hirmus mõeldagi, aga tegemist juba kaheksanda raamatuga House of Night sarjast. Eesti keeles on ilmunud sarja I osa "Märgitud", ning lugu hakkab pihta järgmiselt:

"Zoey Redbird on kuueteistkümneaastane tüdruk, kelle vampiiride jäljekütt ühel harilikul koolipäeval ära Märgib. Ta peab jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast saab täiskasvanud vampiir. Aga seda vaid juhul, kui ta suudab läbi teha Muutuse. Peagi selgub, et Zoey ei ole tavaline vampiiriõpilane. Ta on jumalanna Nyxi väljavalitu, kel on haruldane võime kutsuda välja kõik viis elementi: õhk, maa, tuli, vesi ja hing. Kui Zoey saab teada, et Öö Koja eliitrühma Pimeduse Tütarde juht kuritarvitab jumalannalt saadud andi ja oma positsiooni, peab ta otsustama, kas julgeb astuda vastu enda saatusele. Õnneks on tal uued sõbrad, kes teda hätta ei jäta."

Kaheksandas osas jändab Zoey jätkuvalt oma suurima vaenlase Neferetiga ja lool ei tundu lõppu olevatki (raamatu lõpulehekülgedel kutsutaksegi meid kõiki üles ootama üheksandat osa "Destined"). Kahetsusväärselt vähe on juttu Zoey sõpradest, tõsi küll, mu lemmikliin Stevie Rae ja Rephaimiga peaosas võtab soovitud pöörde.

Ausalt öeldes ei saagi ma aru, mille paganama pärast ma need 8 raamatut läbi lugenud olen. Põnevust ja uudsust ju jagub, aga olen kogu aeg mõtisklenud, et loo lõpuni jutustamiseks piisaks ju täiesti neljast-viiest raamatust. Minu arust hakkab asi vaikselt kontrolli alt väljuma ja loo esialgne idee on õhku haihtumas.

Raamatu tagakaanel on märge "Not suitable for younger readers". See on muidugi jälle vaieldav, keda "nooremaks lugejaks" tituleerida, ilmselt siis nooremat kooliiga vanuses 7-12 a.
Mnjah. Meil on kodus alati palju raamatuid olnud ja salaja sai loetud selliseid lugusid ka, mis mulle päris eakohased ei olnud (millegipärast meenub siinkohal just A.Kasemaa "Rannamännid").
Ütleme nii, et ka selles, kaheksandas osas, oli paar päris räiget kohta, mis noorsooromaani ei sobi, aga muidu polnud küll kahtlust, et just noortele see raamat adresseeritud on. Palju on slängi, palju on popkultuuri, palju on teismeliste sonimist. Ilmselt on sellega tahetud rõhutada asjaolu, justkui toimuksid Öö Koja sündmused just nüüdsama siin meie keskel. Ja Zoey, Stevie Rae, Stark, Aphrodite ja muu kamp on täiesti tavalised noored inimesed.

Kokkuvõttes paneksin hindeks "3". Oli väga häid ja nauditavaid kohti, aga üldmulje on küll selline, et aitab juba sellest sarjast.

5 kommentaari:

  1. Mina olen ka selle sarjaga järje peal - 7 raamatut loetud. Kerge ja suht haarav lugemine, aga kipub kohati natuke tüütuks minema. Esimestes osades oli minategelaseks üksnes Zoey ja veidi raskendas lugemist see, kui neiu nii napakalt käitus kohati, et mind täitsa välja vihastas. Edaspidi on minategelasi kõvasti juurde tulnud ja teemad on hargnenud ning muudkui hoogu kogunud. Ja mitte head hoogu vaid sellist lükkasin-autot-käima-auto-hakkas-lippama-ja-sõitis-kuristikku hoogu. Et tundub, et autoritel kipuvad otsad käest ära kaduma ja ei saa enam päris hästi aru, mis laadi lugu nad jutustada tahavad. Aga kindlasti sobib neid raamatuid kasutada näiteks selliseks kergeks suviseks päikese käes istumise lugemiseks. Head õhukesed ka.

    VastaKustuta
  2. Mina seda sarja enam ei loe. Ma tahan, et autor sarja alguses teaks, kuhu ta lõpuks välja jõuda tahab, aga selles sarjas kirjutatakse ilmselgelt lihtsalt edasi, mis aga sülg suhu toob. Ja see släng ajab ka kuidagi närvi. Mulle meeldib, kui inimesed raamatutes ilusti räägivad. See on ju ometi KIRJAkeel. Ja see ei meeldi, et Zoey vahetab "elu armastusi" nagu sokke, igas raamatus paar tükki.
    Aga võite siia siiski kirjutada üldjoontes, mis juhtus :P

    VastaKustuta
  3. Oh ma olen ka seda umbes 7 osa lugenud. Jutti lugeda pole viga, aga nüüd kui viimase osa lugemisest on aasta möödas, rohkem küll ei viitsi. Ikka väga teismeliste raamat. Loeks kah pigem sisukokkuvõtet :-)

    VastaKustuta
  4. Lühikokkuvõte on siin (vabandust, ma ise ei viitsinud seda teha, keegi drosophila avaldas amazon.comis arvamust):
    "Let me tell you what happens in this book in one sentence. Two people die (they die because they are convenient characters), Zoey and Stark take their relationship one step further, Kalona realizes he is sharing his soul with Stark which is negatively effecting Stark but they don't know it yet, Stevie Rae and her raven get what they want, the group leaves school to live underground while everyone thinks Neferet is good again, Heath comes back in the form of a vessel who will be doing the bid of Neferet and kill Zoey (obviously it is not going to work in the next book since it is really Heath's soul in the vessel)."

    VastaKustuta
  5. Kirjastuselt Ersen on ilmunud P.C.Casti "Ajaratsurid: Kättemaksja". Tutvustav jutt on selline:
    "Alexandra Patton on tõrges meedium, kes vastavalt Ajaratsurite projektile saadetakse tagasi meie ajaarvamise 60. aasta Britanniasse – maailma, milles ta suurivaevu suudab aru saada kõneldavast keelest, rääkimata siis veel julmust ja ebausku täis kultuurist. Abiks üksnes üleloomulik võime surnutega kõnelda, peab Alex kasutama kõiki oma andeid, et võluda Caradoc, metsikult seksikas druiidist sõdalane, ning panna see mees end missioonil aitama. See, mille nad oma tegevuse käigus avastavad, on puhas kirg.
    Kas peaks Alex, kelles kohusetunne võitleb ihaga oma unistuste mehe vastu, koju tagasi pöörduma, kui saab selleks võimaluse? Või julgeb ta uut elu alustada sellel saladuslikul võõral maal?"

    Väga lugema sütitavalt tegelikult see jutt ei kõla ("metsikult seksikas druiidist sõdalane", "puhas kirg" jms viitab sellele, et asi läheb käest ära). Aga võib-olla on keegi seda raamatut inglise keeles lugenud ja soovitab siiski soojalt?

    VastaKustuta