neljapäev, 17. märts 2011

Küsitlus


Blogielu elavdamiseks väike küsitlusring - milline Rowlingi Harry Potteri sarja osadest on blogilugejate meelest parim? Kellel lapsed juba lugemiseas - milline oli nende arvamus?
Mina hakkasin sarja lugema teismeea teises pooles ja olin koheselt väga haaratud. Alustasin miskipärast neljandast osast - Tulepeekrist - ja see ongi lõpuks minu lemmikuks jäänud. Põhiplussiks pean korduvaid kulminatsioonipunkte - esmalt lendluudpalli maailmakarika ülivõimas kirjeldus (naudin ise ka spordi suurvõistluste jälgimist, raamat andis täpselt sama tunde), seejärel neljavõluriturniiri kolm ülesannet.
Järgmisena nimetaksin kolmanda osa - Azkabani vangi - minu maitsele sobiva veidi krimkaliku ülesehituse tõttu.
Varasemad ja hilisemad osad jäävad minu jaoks nendest kahest tahapoole. Kuigi toredad vaieldamatult.

8 kommentaari:

  1. Ma kahjuks vastata ei oska, kuna lugesin neid raamatuid päris tükk aega pärast Potteri-hulluse algust ja siis kõik raamatud järjest, nii et minu jaoks jooksis see lugu tervikuna ja siiamaani ei ole ma väga hästi kursis, mis täpselt kus osas juhtus. Ainult ühe korra olen lugenud ka.
    Aga blogielu elavdada kavatsen ka varsti, "Wheel of Time", mille kohta mõni aeg tagasi siin küsisin, on käes ja parajasti pooleli, kui läbi saab, teen postituse. Esialgsete muljete kohaselt kipub hirmsast Tolkieni meenutama - stiili poolest ei julge öelda, sest "Sõrmuste isanda" raamatute lugemisest on mul palju aega möödas, aga lugu algab väga sarnaselt. Igatahes põnevust jagub. :) Ja tundub, et lugemismaterjali saab väga pikaks ajaks, 14 osa ja vähemalt esimene neist, kuigi paperback-formaadis, on pisikeses ja tihedas kirjas ja päris paks.

    VastaKustuta
  2. Mina lugesin jällegi üsna kohe kui ilmus, esimesi osi inglise keeles, enne kui Eestis suur hullus lahti läks. Meeldisid esimene ja teine osa kõige rohkem, v olla ka kolmas. Edasi läks tüütuks, pealegi ei viitsi ma aasta oodata ja siis järgmist osa lugeda - selle aja peale on mul kõik meelest läinud, mis eespool toimus. Nii et ma polegi viimaseid osi lugenud.
    Teist (või kolmandat) osa sai veel loetud vennaga kahekesi, tema öösel, mina päeval :-)

    VastaKustuta
  3. Mina mäletan, et Vesiliku vend see oligi, kes mulle kunagi tänaval vastu astus ja teatas, et ma pean Potterit lugema hakkama, kui ma tahan midagi tõeliselt head lugeda. Tolleks ajaks oli just teine osa eesti keeles ilmunud.
    Mulle on kõik osad meeldinud, võib-olla ehk neljas osa kõige rohkem. Tulepeekri film on kah meie majas kõige vaadatum Harry Potteri osadest.

    VastaKustuta
  4. HP tugevuseks ongi mu meelest see, et need osad moodustavad terviku ja autor on algusest peale teadnud, kuhu ta välja tahab jõuda.
    Mulle meeldis 3. osa - natuke erinev esimesest ja teisest, lõpuks ei ilmunud voldemorti. 4. osa oma põnevate sündmustega ja toredate tegelastega. Ja 7. osa, kuna see varikätkide otsimine oli tehtud nii usutavalt keeruliseks.
    Kõige suuremaks pettumuseks oli miskipärast 5. osa. Selle ilmumise ajaks oli hakatud tegema ka filme ja miskipärast häiris mulje, et autoril on film kirjutamise ajal silme ees. Harry oli ka sellises pubekaeas ja räuskas muudkui.
    Muide, mina arvasin kogu aeg, et Snape on hea. Kas keegi jäi uskuma ka, et ta on Voldemorti käsilane?

    VastaKustuta
  5. Mkmm :)
    Samas kuivõrd tand hea oli, eks ta oli ikka omajagu vastiku iseloomuga. Mina Harry asemel pärast kõiki Snape'i väikseid sigadusi küll oma poega tema järgi ei nimetanuks.

    VastaKustuta
  6. mulle meeldisid Potteri 3-4 esimest osa rohkem. Raamatud läksid sealt edasi järjest paksemaks ja toon tõsisemaks ning neid enam niimoodi ei nautinud. Ilmselt olen liiga lapsemeelne et viitsiks "tõsist" fantasyt lugeda. Norrelli saaga siiamaani selle pärast pooleli...

    VastaKustuta
  7. Meil niipidi:
    lapsele meeldisid enim 3. ja seejärel 2. (kolmandast kirjeldab pigem põnevat süžees, teisest aga hindab head huumorit - auto, Ronile saadetud huilgaja (mida ta mingi periood peast tsiteerida oskas)...)
    Minu vaieldamatu lemmik on aga viies raamat. See naer läbi pisarate ning teravas halvas esile toodud kontrastselt sama teravalt hea huumor. Märksõnadena
    - ilutulestik koolis (ja õpetajate saamatus)
    - McGonagali vihje lühtri keeramise suunale
    - soo (vaene Filch ja see, mis soos lõpuks sai)
    - Harry arenguvestlus
    Lisaks veel see üsna tõetruu ja totruseni esitletud puberteet! Huhh, ma üle päeva ütlen lapsele, et mul on siiralt hea meel, et ma enam kunagi pubekas ei pea olema. Aga raamatus oli ta pagana veenev.

    Ja teisel kohal on viimane raamat. Mis parata, ma olen juba kord õnnelike lõppude fänn. Ja ma ootan alati iga sarja puhul viimase raamatu ilmumist/lugemist. Ainult sellest oli mul kahju, et viimase raamatu lõpus oli see lõik "19 aastat hiljem". Olles nii pikalt sisse elanud tegelaskujudesse, oleks tahtnud teada, kuidas neil läks kooliga ja kes siis täpselt kellest sai. Ja mismoodi oli võimalik elu, kus Harry lapsed ei mõistnud raudteejaamas, miks tema isa vaadati ja uudistati? ... Kas ära kirjuta üldse (Voldemort on surnud, hurraa!, raamat sai läbi stiilis lõpp) või kirjuta pikemalt, vasta küsimustele...

    VastaKustuta
  8. Mina ise alustasin raamatute lugemist 9 aastasena. Nüüd neli aastat hiljem on see sari ikka minu jaoks number 1 kuigi on lisandunud veel mõned lemmikud sarjad. Lemmikosa on mul viies. Selleks on mitu põhjust:
    1) See on nii paks (800 lehte) ja järelikult mahub ka sinna väga palju.
    2) Palju erinevaid nii kurbi kui ka koomilisi sündmuseid.
    3) Palju huumorit.

    Ainuke miinus on sel raamatul algus. Mulle absoluutselt ei meeldinud Harry käitumine, egotsemine ja ainult enda peale mõtlemine. Ka seal vahepeal kui Hr. Weasley viga sai.

    VastaKustuta