Tegemist on Tolkieni stiilis eepilise fantaasiaga (autor on isegi tunnistanud, et Tolkien on tema eeskujude hulgas) ja kirjanik on loonud päris põhjalikult väljatöötatud maailma, kus lisaks tavapärasele keskkonnale on olemas ka veel paralleeldimensioonid (tõsi küll, sinna sisenemine on võrdlemisi ohtlik). Tegelaste hulgast ei puudu ei mõõgakangelased ega ka võlurid, keda nimetatakse Aes Sedai (võlukunsti tohivad kasutada ainult naised ning selle võimega mehed püütakse kiirelt leida ja kahjutuks teha, kuna vastasel korral võivad nad põhjustada hävingut ja kaotavad mõistuse), samuti liiguvad ringi Trolloc'id, inimese ja looma vahepealsed koletised, kes alluvad veel hirmuäratavamatele pahadele. Loo keskmes on (loomulikult) sõda hea ja kurja vahel, eesmärgiks maailma päästmine.
Peategelasteks on väiksest kolkakülast pärit noored, kolm noormeest ja kaks neiut, lisaks üks Aes Sedai koos oma mõõgavõitlejast kaitsjaga (Warder). Tegelikult lisandub loo jooksul ka mitmeid üsna olulisi kõrvaltegelasi, kelle tegemisi autor aeg-ajalt jälgib. Nimetatud noormehed, kellest kesksel kohal on Rand al'Thor, on ta'veren-id - inimesed, kellele saatusest on määratud olla maailma muutvate sündmuste keskmeks. Üldse on loos olulisel kohal saatus, õigemini "muster" (Pattern), millele kohati tundub, nagu vastu ei saaks, samas jätab autor kohati siiski ka mulje, et üht-teist on võimalik muuta.
Sellest ehk praeguseks piisab (kui keegi on veel lugenud, siis arutaksin kommentaariumis hea meelega pikemalt), igatahes soovitan raamatuid soojalt (ka Lauri, kellele Tolkien ei meeldi, loeb ja kiidab). Kindlasti ei tasu heituda sellest, et raamat alguses veidi aeglaselt käima jookseb (mida tahtagi 14-raamatulise sarja sissejuhatusest), varsti läheb päris põnevaks. :)
Huumor - 0,5
Seks - 1
Romantika - 2
Action - 5
Maagia - 5
Thriller - 4 (paneks 5, aga aeg-ajalt satub autor kirjeldustega kah hoogu)
Seks - 1
Romantika - 2
Action - 5
Maagia - 5
Thriller - 4 (paneks 5, aga aeg-ajalt satub autor kirjeldustega kah hoogu)
(muidugi seda hinnangut on mõnevõrra keeruline panna, sest lugenud olen ma ju ainult 2 ja pool raamatut - aga vähemalt esialgu tundub umbes nii)
üü, põnev raamat utndub olevat :D .
VastaKustutaAga tegelikult tahaksin öelda, et sul on hea blogi, väga hea blogi! Jätka, ära jäta pooleli!
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaRaporteerin, et olen endiselt sama sarja kallal, praegu läheb 7. osa ja olen väga rahul, esialgu tundub, et pean lõpuni vastu küll... :) (tõsi, pikemaid olukirjeldusi olen viimasel ajal hakanud vahele jätma, sest autor suudab suurema osa ajast suurepäraselt pinget hoida, nii et tahaks muudkui teada, mis edasi saab)
VastaKustutaHuumori eest annaksin vist praegu juba täispunkti ära... Tundub, et autor küll ei ürita nalja teha, aga ühe tegelase, Mat-iga seotud osades tuleb aeg-ajalt tahtmatult naeruturtsatusi.
Kõige rohkem häirib mind sarja juures see, et autor kujutab kõiki naistegelasi millegipärast väga irratsionaalsete ja emotsionaalsetena, tundub, et ta ei arva naissoost just kõige paremini. :) Samas ega meestegelased ka kõige mõistlikumalt ei käitu vahetevahel... Igal juhul tegeleb autor väga palju nais- ja meessoo vastandamisega, ja kuna lugu räägitakse vaheldumisi erinevate tegelaste vaatepunktist, siis tuleb tihti lugeda repliike teemal "küll mehed on ikka lollid" või "naistest ei suuda vist küll ükski mees aru saada". Mulle tundub see mõnevõrra üle pingutatud.
Teine asi, mis on tasapisi segama hakanud (ilmselt rohkete korduste tõttu), on naistegelaste dekolteedega seotud mõtisklused - loo kangelased reisivad muudkui mööda maailma ringi ja millegipärast on pea kõikide teiste rahvaste juures kombeks kanda väga paljastavaid kleite, mis kõigile piinlikkust valmistab. See tundub olevat natuke liialdatud (ma ei usu, et ka vanasti oleks olnud nii, et mõnes riigis/linnas kõik inimesed ühesuguse lõikega riideid kandnuks, ikka mõned tagasihoidlikumad, mõned julgemad)...
Aga kui tuua välja veel mõni meeldiv aspekt, siis väga nutikalt on autor lahendanud keeleprobleemi. Kuigi kõik üle maailma räägivad põhimõtteliselt sama keelt (mis ju väga loogiline ei ole, aga samas raamatu loetavuse huvides hea ja ka loo sisu jaoks vajalik - kuidas muidu erinevat päritolu tegelased omavahel suhelda saaksid), siis igast piirkonnast pärit inimestel on natuke erinev kõnemaneer või dialekt, mis väljendub peamiselt lausestruktuuris (näiteks on aimatavad prantsuse keele laadselt moodustatud (ingliskeelsed) laused jne). Minu meelest on see väga tore viis, kuidas lugemist absoluutselt mitte häirides tegelaste erinev päritolu välja tuua.
Aga mis ma ikka siin monoloogi pean, loodetavasti varem või hiljem võtab keegi teine blogi lugejatest kah Jordani ette ja ühineb vestlusega? :)
Tere,
VastaKustutasattusin su blogi otsa juhuslikult guugeldades, olen ise esimese osaga poole peal ja üsna huvitav on, kuigi kahtlen, kas viitsin saagat edasi lugeda. Pärast George R. R. Martinit tundub Jordani stiil veidi liiga lihtsakoeline. Igatahes huvitavad muljed ja tänuväärne blogi!
T.
Nii, nüüd on siis ka minul esimesed kaks raamatut loetud. Siiamaani on küll sigahea. Jah, sarnasus Tolkieniga on olemas - eepiline kaglelasliin, jabusalt roosad romantilised armastusliinid (mida on vähe, aga need, mis on, lummavad).
VastaKustutaKüsimus, mis hakkas kummitama kuskil teise raamatu esimeses pooles: mis pagana suhted autoril endal naistega olid?
a) naised ja mehed ei ole võimelised üksteist vastastikku m´õistma;
b) seal pole mitte ühtegi tegelast,kes kasvõi ühte vastassugupoole esindajat mõistaks;
c) vaata esimest kahte ja loe neid veel ja veel ja veel üle ning umbes saja viiekümnendal tiirul saad sa aru, mis tunne on jõudes teise raamatuga lõpuni
d) ja siis need roosa-romantilised liinid. Siiani on olnud kaks põhilist armastusliini - ja need mõlemad kannavad endas igavese unistuse pitserit. Sellised suhted pole lihtsalt lubatud, tegelased teavad seda ja hoolimata kõigest (või just selle kõige pärast) on 100% kaitse ja kohutavaid idioomiprohmakaid.
e) Krt, kui ma Nynieve'i ja Lani lugu lugesin, siis ma vähemasti naeratasin (kui mitte ei punastanud sinna juurde) - no selline pubeunistus, et anna olla. Ma arvan, et kui need raamatud oleks mulle sügavas puberteedieas kätte juhtunud, siis ma oleks neisse kustunud samade emotsioonidega nagu tänased pube-neiud vampiiridesse vajuvad.
Ehh, miks kirjutab suur mees armastusest nagu teismeline neiu, sealjuures positiivset lahendit võimatuks pidades ja teist poolt mõistmata? Ja siis veel peategelasele külge pookida omadus, et iga sobivas eas naisterahvas, keda ta kohtab, koheselt temasse ka armub? (Perrin on neist noortest ju palju lahedam karakter - või on mul midagi nende huntidega ikka veel :P)
Igatahes ootan põnevusega järgmist ning kui tegelaste areng ning eepiline võitlus edaspidigi sama huvitavad on, siis pole mingi probleem see 11000lk läbi lugeda. Jah, see asi küll, et millegipärast ma ootan tegelaste arengut rohkem kui järgmisi trolloceid.
Ja, Maarja, trollocid ei ole pea märkimist väärtki - tüüpiline kole (hirmutava välimusega) ja lolll kahuriliha pimeduse armee jaoks ( nimeta, kuidas teahad - ork, urgal, treolloc - sama idee).
Olen sinu tähelepanekutega täitsa nõus. Võib-olla kui välja arvata see Perrini teema - ma arvan jah, et sul on midagi nende huntidega. :P Aga ole mureta, võin saladuskatte all öelda, et ka Perrin satub tulevikus mitme naise armumise objektiks. No nagu kangelased ikka...
VastaKustuta