Lõpetasin just "Shiveri" autori Maggie Stiefvateri raamatu nimega "Lament". Raamat on "Shiveriga" samal tasemel - üsna originaalne ja raskesti käestpandav. Vampiiride ja libahuntide asemel on vahelduse mõttes tegelasteks haldjad. Aga mitte tiibadega ja kellukestega lillede peal elavad printsessid, vaid sellised Eesti rahvapärimuseski tuntud eksitan-sind-metsa-ja-panen-nahka haldjad. Mõnel olid küll tiivad ja mõned olid ilusad ka. Olemuselt aga kurjad või vähemalt hoolimatud. Inimestest huvitasid neid vaid erakordselt andekad või ilusad ja huvi eesmärgiks oli anne, näiteks ilus lauluhääl, enda valdusesse saada.
Loo peategelaseks on 16-aastane üliandekas harfimängija Deirdre, kelle elu on senimaani olnud ema ja tädi range kontrolli all. Ta on ülimalt introvertne, püüab koolis nähtamatu olla ning tal on vaid üks sõber, flöödimängija James. Aga kuna ta on nii andekas ja ilus ja salapäraste maagiliste võimetega varustatud, tõmbab ta endale haldjate tähelepanu. Haldjate kuri kuninganna saadab tema järele oma mõrtsuka Luke Dilloni, kes on tuhandeid aastaid kuningannale konkurentideks osutuda võivaid inimesi tapnud, kuid nüüd järsku Deirdre võlude kütkesse langeb ning oma ülesandega jänni jääb.
Raamat on hoogne ja vaimukas. Lugesin läbi kahe õhtuga. Muusikuid on fantaasiaraamatutes harva tegelastena kasutatud ja see jättis originaalse ja usutava mulje - näiteks tüütu kohustus pulmades ja pidudes raha teenimiseks esinemas käia on mulle lähisugulastest pillimeeste tõttu väga tuttav. Raamatu pealkiri "Lament" muide tähendab itku. Vaatasin Wikipediast, et teine sama sarja raamat kannab nime "Ballad".
Mõned Deirdret hästi iseloomustavad tsitaadid:
(saab teada, et ta koer on kurjade haldjate käsilane): So Rye was a faerie dog. And faeries wanted to steal me away. It was kind of flattering, actually. Nice to be noticed.
(haldjate hiigelkass ründab teda ning rebib ta käe lõhki. Hiljem, kui ta päästetud on ja vanaema ta autoga ära viib.): I poked at my wounds; I was a bit proud of them. They were the best sort of injury - they looked awful but really didn't hurt too much.
Huumor - 3
Seks - 1
Romantika - 5
Action - 3
Maagia - 4
Thriller - 3
Jäin mõtlema haldjatele fantaasiakirjanduses: ilusad ja kurjad haldjad meenuvad veel Pratchetti lugudest ("Härrasrahvas" oli vist haldjaraamatu nimi) ja kas Tolkieni haldjad ikka kõik nii kangesti head olid? Nats üleolevad ja kangekaelsed vist kohati. Aga mitte otseselt kurjad, seda küll.
VastaKustutaNojah, Charlaine Harrise vampiiriraamatutes on ju ka haldjad mängus, aga seal võivad haldjad olla nii head kui pahad - kuigi enamus tundub ikka pigem kuri olevat (vähemalt inimestest suuremat ei hooli ja suhteliselt vägivaldsed).
VastaKustutaEks fantaasiakirjanikud on saanud inspiratsiooni vanadest uskumustest. Ja seal pole halvad haldjad sugugi erandlik nähtus. Vanad keldid uskusid näiteks, et raud peletab halbu haldjaid ja seetõttu ehtisid nende kodade uksi hobuserauad. Ja lähemal, koduses Eestiski, arvati vanasti, et jaaniööl liiguvad ringi nii head kui halvad haldjad.
VastaKustutaHaldjas on ju tegelikult valitseja - haldaja (näit vetehaldjas on vetevalitseja). Ja eks neid valitsejaid on ju nii ja naasuguseid. Vanarahvas uskus, et kui kindlaid reegleid järgida, sai nendega suhelda küll. Mõnikord isegi kasudega.
VastaKustutaSain ka Lamendi läbi ja lisaks selle jätkuloo Ballad ka. Nõustun Tuule kiitva hinnanguga - väga lobe ja kosutavalt stambivähene lugemine. Kadri kommentaarile vastuseks - Stiefvateri haldjatelood ongi inspireeritud Iiri mütoloogiast, raud on tegelastele väga abiks vahend. Ja Kadi märgitud reeglid haldjatega suhtlemisel on samuti asjakohased. Sümpaatne oli ka see, et mõlemad peategelased - Dee ja James - olid nimelt rahvamuusikud. Tuulele paranduseks - James on torupilli- mitte flöödimängija. Sellega seonduvad kõik mulle oma perest tuttavad mured - näiteks kuidas torupilli harjutada nii, et su perekond sind majast kiiremas korras välja ei viskaks (tervitused mu vanemale õele :) Ja tegelaste meelisrepertuaari kuuluvad just Iiri ja Šoti rahvalood ja nad tunnevad ennast korralike klassika- ja džässimängijate kõrval natuke kohatult.
VastaKustutaSarja teise osa - "Ballad" - minategelaseks on James. Dee'ga toimuvast saame ainult kaudset aimu tekstisõnumite kaudu, mida ta Jamesile ei saada. Minu meelest tore kirjanduslik võte. Jamesi elu muudab lisaks möödunud suvest veel kummitavatele haldjatele põnevaks selline mütoloogiline tegelane nagu muusa - üksildast sorti haldjas, kes andekatele loovinimestele inspiratsiooni annab, võttes tasu inimese eluaastate näol.
Sarjast hetkel rohkem raamatuid pole. Stiefvateri kodulehelt loeb, et ta ei välista veel osi, kuid mõnda aega tal sellega tegelemine veel plaanis pole. Jääme lootma!
Tänane raamatukogu tiir tegi selgeks, et selle postitusega on Stiefvater' nimi minu mällu talletatud. Libahundid pubemaailmas (need olid siis raamatukogus eksponeeritud hetkel) mind niiväga ehk veel ei paelugi (ehk kahe aasta pärast) aga see haldjaraamatu tutvustus pani küll kliki: seda raamatut peab lugema (kui kuskilt kätte saan).
VastaKustutaNende kahe juures lummas mind inspiratsioon ja looming. Mõlemad, nii Deirdre esimeses kui James teises raamatus jooksid ainult oma sisemise vaimustuse tuules. Oli vajadus luua ja vaimustuda, armumine jooksis läbi loomingu ning lahendused üle südamete. Haldjad vaid võimendasid seda, mis oli niigi. Kogu enesekaitse oli muusikas ja rünnak samamoodi.
VastaKustuta