Juhtusin 19.veebruari "Postimehest" lugema Valner Valme arvamusartiklit "Pöörane ööpäev Moskvas, tegelasteks karakterid", kus arvustati Jevgeni Griškovetsi raamatut "Särk" (vt http://www.postimees.ee/?id=391837). Griškovetsi "Särgi" kavatsen muidugi läbi lugeda, Valme arvustus oli haarav, aga see pole põhjus, miks sellest kirjatükist kõneleda tahtsin.
Põhjuseks hoopiski deja vu tunne, kui küsiti "miks ma fantaasiat loen, ise veel haritud inimene?".
Aga täpsemalt, Valme kirjutab: "Iseenesest ei juhtu ka midagi lausmüstilist: igasugune sci-fi, ulme ja fantastika jäävad kõrvale. Kollid, lima ja zombid tunduvad mulle ikka ideede asendajad.
Umbes, et kui autoril ei ole millestki kirjutada, aga õudselt tahaks kirjutada, tööle ka ei viitsi minna, tahaks kõva intellektuaal olla, siis kirjutame vampiiridest, veel parem, paljaste rindadega tulnukvampiiridest, kel on sabaks tuldpurskavad minidraakonid.
Ja inimesed ostavad, kirjanik kutsutakse veel telesõudesse, et kuidas te küll nii kreisi maailma suutsite luua? Pole olemas ju sellist maailma, lähed parkimismajja, kas sulle tuleb limasisalik vastu?! Ei tule!
Ja kirjanik viskab jala üle põlve, sügab olematut habet, naeratab vandeseltslikult: noh, eks ma kirjutasin sellest, millest ikka kirjutatakse, kui midagi targemat pähe ei tule! (Aga seda sellised kirjanikud muidugi ei vasta, nad vastavad hoopis: juba lapsest peale on mind paelunud see salapärane maailm, mis asub teispool igavat argielu, sest ei ole ju nii, et praed hommikul muna ja ongi kõik: kogu see fantastiline maailm ON OLEMAS, saate aru, kui mitte mujal, siis minu teostes!)" /---/
"Ma ju ei tea, kuidas Griškovets seda raamatut kirjutama hakkas. Aga vabalt piisas sellest, et ühel hommikul see vene tänapäeva paremaid kirjanikke ärkas ja ka tal ei olnud selget ideed, nagu eelkirjeldatud rämpskirjanikel. Aga kas talle tulid pähe limased orikad kuu pealt, kes meie planeeti ihaldavad? Või surnud, kes tegelikult on elus. Ei!" /---/
Kuidagi ei tahaks nõustuda sellega, et igasuguse sci-fi, ulme ja fantastika saab rämpskirjanduse alla surada! Ja arvata, et kõik on kapsas, kus tegelasteks kollid, zombid, limasisalikud ja muud toredad tegelased, on tendentslik. Kuigi, jah, paljaste rindadega tulnukvampiiride osas, kel on sabaks tuldpurskavad minidraakonid, võib Valmel ka õigus olla. Samas, mine Sa tea, Pratchett või Millar kirjutaksid sellise peategelasega ilmselt midagi pööraselt toredat kokku.
kama kaks, mida see valme arvab fantasy'st.
VastaKustutaaga "särk" on hea.
Mina pigem arvaks, et hästitoimivat ja läbimõeldud fantaasiamaailma on ikka raskem luua, kui tavamaailmas oma lugu jutustada. Loomulikult on kirjanikke, kes asju kuigi põhjalikult läbi ei mõtle, vaid niisama lõbu [või müüginumbrite] pärast ja suvaliselt fantaasiaelemente kasutavad. Ja on ka kirjanikke, kes takerduvadki fantaasiamaailma väljatöötamisse ja kirjeldamisse, unustades seejuures, et lugu tuleb veel ka jutustada. Aga kui ikka on loodud täiesti läbimõeldud ja toimiv alternatiivmaailm, milles areneb ka köitev lugu, siis tuleb kirjaniku ees küll müts maha võtta.
VastaKustutaNo ega igaüks ei suudagi fantaasiakirjandust lugeda, isegi häid fantaasiaraamatuid mitte. Rääkimata ulmest. Selleks peab vähe vabamalt suhtuma maailma asjadesse.
VastaKustutaKas sa Kadri lugesid seda "Särki"? Ma loen seda parajasti. See on õudne. Kusjuures kaks inimest soovitasid seda, pidi väga hea olema. Ma enam ei imesta, et Valmel fantaasiakirjandus selle raamatuga seoses pähe kargas, sest nii patoloogiliselt neurootilist mees-minategelast päriselus küll olemas pole. Võeh, vastik on lugeda, aga puhtalt huvist, mis teised selles raamatus nauditavat on leidnud, kavatsen lõpuni kannatada...Seal peab mingi püänt olema.
VastaKustutaEi ole veel lugenud. Aga pärast Sinu kommentaari kasvas lugemishuvi veelgi. Huvitav, jah, et see huvi võib tekkida sellest, et keegi peab raamatut väga heaks või siis vastupidi väga halvaks... Olen ennegi väga halbu raamatuid lugenud (siinkohal meenub Kenderi "Iseseisvuspäev").
VastaKustutaNo nii, lugesin lõpuni. Üllatus, üllatus, ei tulnud mingit puänti. Masendavalt mõttetu raamat. Mitte, et oleks halvasti kirjutatud – ei ole primitiivne või läbinähtavalt wanna-be. Lihtsalt täiesti mõttetu. Milline ajaraisk! Saab ju kirjutada mittemillestki ka head raamatut – näiteks Marquezi „Väljakuulutatud mõrva kroonika“. Või saaks kirjutada lihtsalt haigete inimeste raamatu, nagu näit. (küll film oli) „Armastab, ei armasta“ või „Piinatud geenius“. Aga siin polnud mingeid viiteid skisofreeniale, oli lihtsalt üks „normaalne“ kohutavalt enesekeskne, ennastimetlev, ebakindel, närvihaige, hale, hädine mees, kes oli väidetavalt armastusest haige, väkk. Tunnen sügavat põlgust kogu meessoo vastu.
VastaKustutaStiilinäide kah:
„Pissisime värskele lumele, vaadates Kremlit. Pissisime ilma paatose ja protestita. Mina jätsin lumme ühe pika lõhe, aga Maks uhtus välja mingi keeruka monogrammi.“
Ma olen märganud et mu lugemuses on viimasel ajal enamuses raamatud kus naisautor keerutab loo ümber naiskangelase... mul on vist ka alateadlikult midagi meessoo vastu :D
VastaKustutaMiksipärast kipuvad naised olema paremad fantaasiakirjanikud kui mehed. Mehed sattuvad enda loodud maailmast nii suurde vaimustusse, et tegelaskujude sisu ja iseloom kaob kuskile tahaplaanile (nt Tolkien), või siis pingutavad rõveduste ja roppustega üle (nt Martin). Aga üldiselt ma muidugi ei salli igasugust inimeste jaotamist ja üldistuste tegemist soolise kuuluvuse alusel. Lihtsalt fantaasia tundub olema rohkem naiste žanr.
VastaKustutaMina respekteerin Tolkieni endiselt täiega, kuigi juba mitmeid aastaid on möödas sellest kui ta raamatuid lugesin ja silmaring on ikka kõvasti kasvanud vahepeal. Tema raamatud on nagu sümfoonia mingi diskopalakeste kõrval - raskem seedida, nõuab rohkem süvenemist aga saadav elamus on ka teisest suurusjärgust. Teist nii võimast teost ma ei ole lugenud.
VastaKustutaPS kusjuures Kääbiku pealt on näha et Tolkien oskab ka lihtsmalt ;)
hea komment antud teemal:
VastaKustutahttp://www.sfcrowsnest.com/articles/news/2011/One-Genre-to-bring-them-all-and-in-the-darkness-bind-them-15938.php
"There is only one problem with contemporary fiction and its monopolising hegemony across the media – although as problems go, let’s face it, it’s quite a biggie – and that is the mass of people out there who read fiction simply don’t read that genre. They prefer decidedly non-contemporary fiction – crime, thrillers, historical, romance, war, children’s fiction, YA fiction, sex-and-shopping, fantasy, horror, science fiction and even bizarre crossovers between many of the beforementioned. In short, they prefer escapism. They want a plot, and they want it now. "
VastaKustuta:D