esmaspäev, 25. juuli 2011

Peter V. Brett "Kõrbeoda"


"Kõrbeoda" ei lähe oma sündmustega sugugi edasi sealt, kus "Maalingutega Mees" lõppes. Lugu hakatakse veeretama hoopiski neljanda peategelase Krasia sõdalase Jardiri lapsepõlvest. Ja mulle väga meeldis, et see tegelaskuju, kellest ka I osas põgusalt juttu, sisse tuuakse. Veenmises (nagu ka muudes asjades) on ta igatahes kõva käsi:

""Kui sa heidad minu ette põrmu ja annad vandetõotuse alistuda kõiges Everamile, siis säästetakse sinu ja su nõunike elu," kõneles Jardir. "Sinu pojad võetakse ja õpetatakse välja dal´Sharum´eiks ning neid austatakse kõrgemalt kui kõiki ülejäänud põhjamaa chin´e. Sa saad oma varanduse ja omandi tagasi, kui sellest on maha arvatud läänimaks. Selline on minu pakkumine, kui sa vastutasuks aitad mul rohumaade üle valitseda."
"Ja kui ma keeldun?" küsis hertsog.
"Siis saab kõik, mis sulle kuulus, minu omaks," lausus Jardir. "Sa vaatad pealt, kuidas sinu pojad odaga läbi puuritakse ja kuidas minu mehed viljastavad sinu naisi ja tütred, ning kõik ülejäänud elupäevad veedad sa kaltsudes, süües rooja ja juues kust, kuni keegi sulle halastab ja su tapab."
Ja nõnda sai Edon VII, Rizoni kindluse hertsog ja selle inimeste isand, esimeseks põhjamaa valitsejaks, kes põlvitas ja puudutas laubaga Ahmann Jardiri ees põrandat."

Niisiis, kõrberotid tüdinevad liivasöömisest ja otsustavad viisakale rahvale kallale tungida. Selle käigus pannakse proovile vanad ja uued liitlassuhted ja sõlmitakse ka uusi:
""kui Rhinebeck liitu soovib, peab ta abielluma ühe minu tütrega," teatas Euchor, vaadates üle õla ilutute naiste poole, kes seisid ta trooni taga. "Ja sillaületusmaksud olgu meile kihlakingiks."
"Kas kõik teie tütred pole mitte emad?" küsis Maalingutega Mees segaduses.
"Tõepoolest," kinnitas Euchor, "nende sigimisvõime on tõestatud, nad kõik on sünnitanud poegi, kuid on siiski veel õitsvas nooruses."
Maalingutega Mees heitis naistele uue pilgu. Nood ei jätnud sugugi õitsvat muljet, ent ta hoidis keele hammaste taga."

Kokkuvõtteks paneksin raamatule hindeks 5. Mulle meeldis II osa kohe väga-väga-väga.
Sisuproportsioonide kirjeldamiseks järgmised hinded: (1= üldse mitte; 2=põgusalt; 3=mõnevõrra; 4=üsna palju ; 5=põhjalikult)
Filosoofiat: 4
Tapmist ja tagaajamist: 5
Romantikat: 4
Huumorit: 4
Võlumist ja maagiat: 4

1 kommentaar:

  1. Tihti juhtub et autor esimeses osas paneb justkui oma paremad mõtted kirja ja teine osa on sihuke veidi punnitatud teekond finaaline (mis triloogiate puhul on tavaliselt kolmandas osas). See raamat on silmatorkav näide kus teine osa on (IMHO) isegi tublisti parem juba niigi heast esimesest osast.

    Kui esimene osa jutustas suuresti Arlenist, tema võitlusest ellujäämise nimel, siis teises osas on ära toodud Arleni sõdalaseks kasvamise lugu, sõprus ja hilisem konflikti sattumine Jardiriga. Oluline on ka lugu kuidas esmapilgul positiivsest tegelasest Jardirist sai reetur ja vallutaja. Tore on see et tegelased pole üheülbaliselt positiivsed või negatiivsed vaid on ära toodud ka nende kujunemine ja põhjused miks nad just üht või teistmoodi käituvad. Nende kahe peategelase teine kohtumine ja (otsustav?) madin deemonitega (corelings ingl k. - sest nad tulevad maa seest, st maa südamikust - core) jääb kolmandasse ossa (2012) ja oodata on ilmselt suuremat tulevärki.

    PS Kuulukad räägivad juba ka plaanitavast filmist...

    VastaKustuta