reede, 14. jaanuar 2011

Orson Scott Card "The Tales of Alvin Maker" I-III


Lõpetasin just Cardi Alvin Makeri sarja kolmanda osa. Sarjast on siiani ilmunud kuus osa ja üks on veel plaanis.
Sarja teemaks on Ameerika alternatiivajalugu, kus reaalsele maailmale on lisatud fantaasiaelemente, mis põhinevad religioonil ja ameerika rahvafolklooril. Näiteks on igal inimesel selles maailmas oma "knack" - eesti keeles äkki siis nt nõks. See võib olla midagi päris maagilist - nagu näiteks "tõrviku" võimed - üks raamatu peategelastest, Peggy, ongi tõrvik, mis tähendab, et ta näeb kõigi inimeste hingesid, nende kõiki mõtteid ja kõiki võimalikke tulevikuradasid, mida nende valikud toovad. Osad nõksud on aga sellised, mida meiegi maailmas võib kohata - näiteks nõks panna inimesi ennast hästi ja armastatuna tundma või nõks inimestes ilu näha ja seda neis esile tuua. Ja lisaks on täiesti igapäevane väikeste amulettide ja nõiduste kasutamine - näiteks kui tüdrukud lähevad ballile, riputavad nad endale kaela väiksed amuletid, mis neid kaunimana paistma panevad.
Raamatusarja peategelane Alvin on seitsmenda poja seitsmes poeg ja tõeliselt vägevate võimetega. Ta suudab kõike end ümbritsevat oma tahte järgi kujundada - see hõlmab ka ravitsemisoskust (võime ümber kujundada inimkeha), rääkimata igasugusest kiviraiumisest või raua kullaks muutmisest. Alvinil on aga hirmus vaenlane - müstiline nähtus Unmaker või Lammutaja, kes teda kogu aeg hävitada või tappa üritab või siis lihtsalt igasugu ilgusi korda saadab.
Esimene raamat "Seventh Son" räägib Alvini sündimisest ja lapsepõlvest. Teine raamat "Red Prophet" tegeleb indiaaniteemaga. Raamatus tegutsevad ajaloolised tegelased inidiaanipealikest vennad Tecumseh ja Tenskwatawa, ajaloolisi kõrvaltegelasi on veelgi, mh näiteks Napoleon (kelle nõksuks on inimeste ennast imetlema ja endale järgnema panemine). Kolmas osa "Prentice Alvin" räägib Alvini elust sepa õpipoisina, läbivaks teemaks on raamatus orjandusega seonduv.
Mulle meeldib sarja keelekasutus - ma ei tea kuivõrd ehe see vana-ameerika keel on, aga kuidagi muhe lugeda. Siis meeldib mulle see, kuidas folkloor on tehtud reaalse maailma elavaks osaks - natuke nagu Kivirähu raamatutes. Ja Cardi oskus kujutada tõeliselt mõjuvaid stseene on ju tema Enderi ja Shadow seeriatest ammu teada.
Veidi ebalevaks teeb mind selle sarja puhul aga Cardi religioosne taust (tegemist on viimsepäevapühakute kiriku aktiivse liikmega) ja tunne, et võib-olla mina loen enda meelest lihtsalt fantaasiajuttu, aga tegelikult tahab autor mulle hoopis midagi usust öelda. Et Lammutaja on saatan ja Alvin Looja midagi Jeesuse-laadset. Wikipedia kirjutabki, et Alvini lugu põhineb laias laastus prohvet Joseph Smithi elulool. Ja kohati tundub raamatu toon veidi liiga õpetav. Aga keda need faktorid ei hirmuta ja kes üldiselt Cardi lugusid armastavad, võivad lugeda küll. Aga Cardi lugemist tuleb kindlasti alustada hoopis "Enderi mängust".
Mõned katked "Prentice Alvini" raamatust:
"When Peggy did a Seeing for anybody else, she always took care to look far down the paths of their life, looking for darkness from causes not even guessed at. But Peggy was so sure she knew her Mama and Papa, she didn't even bother looking except at what was coming up right away. That's how it goes within a family. You think you know each other so well, and so you don't bother hardly getting to know each other at all." /---/
"So it was that Peggy's evening at the Governor's Ball was glorious. Not a triumph, actually, since she vanquished no one - whatever man won her friendship was not conquered, but liberated, even victorious." /---/
"The loudest talker got up and stepped out, pulling his filthy shirt off over his head. He was strongly muscled, all right, with more than a few scars making white and red marks here and there on his chest and arms. He was also missing an ear.
"From the look of you," said Alvin, "you've fought a lot of men."
"Damn straight," said the river rat.
"And from the look of you, I'd say most of them was better than you.""

5 kommentaari:

  1. Seitsmenda poja seitsmes poeg tundub olevat võimas tegelane väga mitmetes fantaasiajuttudes. Viimati lugesin A. Sage "Wõlukunsti", kus Septimus Heap seda rolli kandis ja sarnane perekondlik pagas oli ka Will Stantonil filmis "The Seeker: The Dark Is Rising".
    Kaanekujunduse järgi ei oleks ma seda raamatut poes valinud, mulle ei meeldi see cover designe kohe üldse. Aga raamatu sisututvustus ja Sinu kommentaarid teevad siiski lugemise ahvatlevaks. Pluss see, et autoriks on ikkagi Orson Scott Card.

    VastaKustuta
  2. Ausaltöelda, kui ma selle raamatu oma ostukorvi panin, siis kah tagakaas pealpool - natuke imelik oli osta sellist palja musklimehe pildiga raamatut :P
    Ja muuseas, seitsmenda poja seitsmes poeg oli ju ka Pratchetti ühes esimestest Kettamaailma raamatutest - "Ürgsorts" - kui ma õigesti mäletan.

    VastaKustuta
  3. Ei, Ürgsorts oli kaheksanda poja kaheksas poeg :)

    VastaKustuta
  4. Mina olen sellest sarjast lugenud kahte esimest raamatut. Kindlasti on need kehvemad kui Enderi sari. Lihtsalt natuke igavamad. Ja Ameerika ajalugu pole meile ju ka nii südamelähedane kui ameeriklastele endile. Aga küllap ma selle kolmanda osa ka ette võtan, kui Pihlal see juba ostetud on.
    Orson Scott Cardil on kombeks oma lemmiktegelasi üle idealiseerida. Selles sarjas on Alvin nagu Ender, lõputult hea, tark ja osav. Mulle meeldib, kui tegelased on natuke mitmekihilisemad.
    Toredad lõigud välja valitud :)

    VastaKustuta
  5. Lugesin ka sarja neljanda osa "Alvin Journeyman". Päris tore oli taas. Alvin on nüüd sepaameti selgeks saanud, kuid oma ametit ta kuigi palju pidada ei saanud, samuti jäid napiks vanderselliretked, kuna valdava osa raamatust istus Alvin lihtsalt vangikongis. Mulle meeldis hästi Alvini üle peetava kohtuprotsessi kirjeldus, mitu korda sai päris nalja. Võib-olla oligi raamat natuke kergem ja helgem kui eelmised osad, ei olnud Cardi leivanumbret - ilgeid, aga kangesti mõjuvaid surmastseene (eriti tuttavad meile muidugi tema Speaker for the dead sarjast, aga ka Alvini sarja eelmistes osades kohtas paari). Lõpupoole keeras autor äkki natuke vindi üle selle heade omavahelise sõprusega. Selles mõttes oli kosutavaks vahepalaks Alvini kadeda venna Calvini (kes sündis küll oma vanemate kaheksanda pojana, kuid pärast vanima venna surma, mistõttu end ise selleks seitsmenda seitmendaks ja kõige olulisemaks pidas) juhtumised Prantsusmaal ja mujal, kus ta kohtub juba sarjast varem nähtud Napoleoniga ning saab sõbraks noore sarkastilise kirjamehe Honoré de Balzaci.

    VastaKustuta