Selle aasta augustikuu keskpaigast on raamatupoodide lettidel Alyson Noeli Surematute sarja esimene raamat "Igavesti" ("Evermore"). Tundub, et ka eesti lugejatele on raamat meeldinud, sest Apollo 2010.a septembrikuu edetabelis on see 16.kohal.
Mulle meeldis see raamat ka (ei hakka siinkohal sisu tutvustama, võibolla keegi siiski tahab seda lugeda). Aga sarja teine osa "Blue Moon" oli täielik pettumus, rääkimata kolmandast osast, mille ma lõpuks pooleli jätsin. Ei suutnud lihtsalt lugeda raamatut, mille peategelane on ikka täiesti totakas ja iga leheküljega läheb lugu järjest depressiivsemaks, nii et helget tulevikku pole lõpuks enam nähagi. Ma ei tea, võibolla teismelistele sellised raamatud meeldivad (raamatu sihtrühm on young adult), aga ma millegipärast ei usu.
Igatahes neljandat ja viiendat osa ei plaani ma osta-lugeda ja teil soovitan neist ka kauges kaares mööda käia.
Mina olen ka esimest raamatut lugenud ja alguses täitsa meeldis, aga raamatu teine pool läks kuidagi segaseks ja käest ära. Suvel vaatasin kuskil lennujaama poes tükk aega hapu näoga sarja teist osa, aga siiski ei ostnud. Õige otsus siis :)
VastaKustutaAga kena kaanekujundus.
Kuidas esimene osa lõppeb. Selles mõttes et kas annab eraldi neid lugeda, või jäävad kõik otsad lahti?
VastaKustutaMõtlen kas peaks esimest katsetama või ei...
Esimene osa oli päris OK, sealt ei osanud veel aimata, et asi päris jamaks kisub. Selline ühe õhtu kerge lugemine, niipalju kui ma mäletan.
VastaKustutaMinu meelest andis kah seda esimest osa mõnusalt ja ladusalt lugeda iseseisvalt.
VastaKustutaTeemaväliselt - Merike, tore sind siin kohata ja palju tervisi! Kas rotikesed on sul endiselt alles? Kui jah, siis saadan igaühele pai :)
Esimest osa soovitan lugeda küll.
VastaKustuta