esmaspäev, 20. detsember 2010

Paul Hoffman "The Left Hand of God"

Lõpetasin just ühe üsna värske raamatu lugemise, mis, nagu minu meelehärmiks selgus, on jälle osa triloogiast - teist osa pealkirjaga "The Last Four Things" on oodata jaanuaris. Raamatu koduleht on siin: http://www.lefthandofgodtrilogy.com/book/
Tegemist on põneva ja hästi loetava fantaasiaraamatuga, mida on üsna raske käest panna ka hilisõhtul, kui järgmine päev tööle tuleb minna.
Teos räägib keskaegse-sarnasest väljamõeldud ühiskonnast, kus ei ole maagiat ega mingeid põnevaid rasse, vaid lihtsalt inimesed omi asju ajamas. Peategelane on Cale, noormees, kes raamatu alguses elab kloostris, kus tugeva usuõpetuse taustal muust maailmast isoleerituna treenitakse sõdureid - julmalt, aga efektiivselt. Cale on kasvandikest kõige osavam võitleja ja tundub, et ülemusel on tema jaoks suured plaanid (vahemärkusena - kuigi seda võib raamatut lugedes üsna varakult aimata, et midagi erilist Cale'is on, siis kaanetutvustus on minu arvates üsna ebaõnnestunud - kaanel nimetatud info jõuab lugejani alles päris viimastel lehekülgedel). Cale'il tekib ootamatult vajadus kloostrist põgeneda (mitte et ta seda ammu plaaninud poleks) ja siis lähevad suuremad seiklused lahti. Lisaks kloostrielanikele on teine tegelasgrupp rüütlite-laadsed Materazzi'd, samuti võitlejateks koolitatud aadlikud, kes peavad ennast võitmatuks ja kõiki teisi inimesi endast alamalseisvateks.
 Nagu tegelaskujudest aru saada, on raamatus üsna kesksel kohal sõdimine, aga tegelikult jäi tunne siiski selline, et suurem osa loost keskendus inimsuhetele ja võitluskirjeldust oli üsna vähe. Kokkuvõttes jäi mulle mulje, et esimene raamat oli alles taustakirjeldus (et anda edasi peategelaste kujunemislugu ja luua nii nende tegevusele motiivid) ja tõeline action läheb lahti alles järgmistes osades - nii et mina jään igatahes ootama ja kavatsen ka järjed läbi lugeda.
Peamiseks etteheiteks raamatule on minu arvates see, et võitlusstseenid tundusid kohati natuke ebausutavad - st kaldusid äärmustesse, üks pool oli teisest alati peajagu üle. Mitte et ma sõjandusteemast midagigi teaksin, aga raamatu lõpus aset leidnud lahing tundus kuidagi ebarealistlik. Täpsemalt ei hakka kirjeldama, kuna teised pole ju veel lugenud... Aga noh, kuna see oli ainult väike osa raamatust, võib ehk andeks anda.

PS. Tuvastasin wikipedia abiga, et sama autor on kirjutanud ka ühe vampiiriloo pealkirjaga "The Wisdom of Crocodiles", mille põhjal on tehtud ka film Jude Law'ga peaosas... Tundub, et võiks sellegi üles otsida.

5 kommentaari:

  1. Materazzi-rüütlid vaadaku ette, et Zidane'i-rüütlid neile peaga äigama ei tuleks :)

    VastaKustuta
  2. Tundub et tasub lugemist :)

    Rääkides võitluste kirjeldusest, siis IMHO lahedaimad on Drizzt Do'Urdeni lugudes. Oskab keegi midagi ligilähedaseltki võrreldavat tuuà?

    VastaKustuta
  3. Drizzt Do'Urden on oma rassile (dark elf) ebatüüpiliselt healoomuline seikleja ADD'st tuntud Forgotten Realms maailmas. Kokku jookseb ta pea- ja kõrvaltegelasena läbi 10+ raamatust, kirja pannud R.A. Salvatore. Kunagi ehk isegi kirjutan neist pikemalt, väga lahe lugemine igatahes.

    VastaKustuta
  4. Kirjastus Pegasus veebilehelt võib lugeda, et "Jumala vasak käsi" ilmub 17. septembril 2012 ka eesti keeles (vt lähemalt: http://pegasus.ee/raamat/jumala-vasak-kasi).

    VastaKustuta